α Centauri B ümber tiirleb eksoplaneet
Värskes uurimuses leiavad Šveitsi astronoomid maailma tundlikuima spektrograafi HARPS'i andmeid analüüsides, et Maast vaid 4,3 valgusaasta kaugusel asuva α Centauri B ümber tiirleb tõenäoliselt Maa-sarnase massiga kivine planeet. Kuigi selle tiirlemisperiood on pelgalt 3,2 päeva, tõstab see Maale lähedaseima tähesüsteemi vastu taas kõrgendatud huvi.
Esimese eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest on möödas pea 17 aastat. Toona avastatud 51 Peg b oli hiiglaslik – selle mass küündis 150 Maa massini. Ent vaid tänu sellele 51 Peg b üldse avastatigi. Planeedi gravitatsiooniväli mõjutab otseselt tähe liikumist ja tõmbab seda sõltuvalt oma orbiidist erinevates suundades. Viimane peegeldub tähe liikumiskiiruse muutuses Maa suhtes, mis tingib Maal mõõdetavate spektrijoonte nihkumise. Nii ulatus liikumis- kiiruse muutus 51 Peg b puhul 50 m/s. Tehnika hüppeline areng võimaldab teha järjest täpsemaid mõõtmisi.
Vaieldamatult maailma parima HARPS'iks kutsuva spektrograafi täiendused võimaldavad sellel registreerida juba võbelusi, mis jäävad alla 0,5 m/s. Suurusjärk on võrreldav imiku roomamiskiirusega. Ent erinevalt tüüpilisest Maal tehtavatest mõõtmistest jälgitakse muutusi, mis leiavad aset kümnete valgusaastate, miljardite ja miljardite kilomeetrite kaugusel. Samal ajal jääb potentsiaalse planeedi tekitatav signaal juba samasse suurusjärku teiste perioodiliste muutustega, mis võivad tekitada valesignaali. Viimaste hulka kuuluvad muuhulgas instrumentide enda müra ning jälgitava tähe ostsillatsioonid ja magnettsüklist tingitud muutused. Rääkimata sellega samas süsteemis asuvate tähtede mõjutustest. Tasub märkida, et α Centauri B on Päikesele sarnaselt veel suhteliselt rahulik täht.
Nii pidi Šveitsis resideeriv töörühm α Centauri B'd jälgima nelja aasta vältel 450 korda. Vaatluste alusel suutsid nad sääraselt kokku eemaldada 23 erinevast parameetrist tingitud muutused. Alles jäänud signaal vastas planeedile, mis tekitab tähe liikumiskiiruses muutuse 0,51 m/s ehk planeedi mass on ligikaudu 1,2 Maa massi. Ent selle tiirlemisperiood on vaid 3,2 päeva. Planeedikandidaat on seega tähele märksa lähemal kui Merkuur Päikesele. Viimase tõttu küündib temperatuur planeedi pinnal 1500 K (kelvinini). Astronoomide hinnangul kuluks Maa-lähedase massiga ning süsteemis eluks kõlbulikus piirkonnas asuva planeedi olemasolu kinnitamiseks pea 10 aastat.
Samuti tasub rõhutada, et planeedikandidaadi olemasolu ei ole veel protokollile vastavalt kinnitatud. Signaal on äärmiselt nõrk ning analüüsi käigus eemaldatud signaali osa on planeedikandidaadi tekitatavast tunduvalt suurem. Tõenäosus, et seda tegelikult olemas ei ole, jääb alla 1%. Viimase olemasolu kinnitamise korral on samas tõenäoline, et Maale lähedaseimas tähesüsteemis leidub veel planeete. Hetke seisuga asuvad avastatud väikestest kiviplaneetidest ja super-Maadest mitmikplaneedisüsteemides 70%.
Paraku on edasised vaatlused järgmise nelja aasta jooksul α Centauri B ja α Centauri A asendi tõttu raskendatud.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.