Labor, kus kasvatatakse õnnelikke rotte
Toimetaja Astra Merivee
Keegi pole märganud, et linnud või
roomajad naeraksid, küll aga naeravad šimpansid ja orangutanid
kõditamisel kõigest kõrist. Ka hüaanid naeravad, kuid hoopis
siis, kui nad pahandavad ja oma tahtmist ei saa.
Üks kuulsamaid
eesti psühholooge maailmas, emotsioone uuriv neuroteadlane Jaak
Panksepp sai ülemaailmselt tuntuks just selle lihtsa avastusega: ka
rotid kihistavad inimkõrvale kuuldamatut naeru, kui neid mõnusalt
kõdistada.
Ka lõbusalt mängivate rottide
tembutamist saadab pidev 50 kHz sagedusel kõlavate siutsatuste
kakofoonia, mille põhjal võib järeldada, et need on häälitsused,
millega rotid väljendavad oma positiivseid emotsioone.
Sonograafiline analüüs lubab arvata, et mõned siutsatused – nagu
mõne inimese naergi – on teistest rõõmsamad.
Professor Panksepp usub, et üks
peamisi soove, nii meie kui rottide puhul, on tunda end õnnelikult.
Ta väidab ka, et tema laboris osatakse õnnelikkust mõjutavaid
geene manipuleerides kasvatada õnnelike rotte.
Vaata veel videoklippi: kus heidetakse
pilk professorile kodusesse keskkonda, kus üsna koduselt tunnevad
end ka sõbralikud ja targad laborirotid.