Planeedid sünnivad gaasijoas
Priit Ennet
Astronoomid on nüüd peaaegu oma silmaga näinud, kuidas noort tähte ümbritsevast gaasist tekivad planeedid. "Peaaegu" kahel põhjusel: vaatlusvahendiks oli siiski raadioteleskoop ja näha õnnestus vaid gaasijugasid, mis planeeditekkele üksnes viitasid. Tähtis avastus on see ometigi ja kinnitab senist arusaama sellest, kuidas Jupiteri ja Saturni taolised gaaskera-planeedid tekivad.
Tšiili Ülikooli astronoom Simon Casassus ja ta kolleegid kirjeldavad ajakirjas Nature, mis toimub meist umbes 450 valgusaasta kaugusel asuva tähe HD 142527 ümber. See Hundi tähtkuju täht on meie Päikesest kaks korda suurema massiga, aga palju noorem, vaid kahe miljoni aastane.
Tema ümber tiirlev gaas moodustab justkui hiiglasliku ratta. Kujutame võrdluseks ette vankri- või jalgratta ratast. Keskel tähe ümber gaasist rattarumm, kaugel eemal gaasist rõngana ratta pöid ja nende vahel justkui kahe kodarana kaks suurt gaasijuga.
Just need kaks justkui kodaraks olevat gaasijuga ongi selle avastuse juures kõige tähtsamad. Nende jugade kaudu tõmbavad kaks veel kujunevat gaasplaneeti gaasilisest rattapöiast endale kasvamiseks ainet juurde.
Ise asuvad planeedid siis pöia ja rummu vahelises vööndis, mille nad on oma raskusjõuga juba gaasist üsna tühjaks teinud. Aga planeetide juurest voogab gaas ka rattarummu edasi, sest kogu gaasitulva ei suuda planeedid endasse haarata. See edasivoogamine on väga tähtis, sest täht ise ei ole veel samuti valmis ja kasvab üha edasi. Ilma juurdevooluta ammenduks gaas ta vahetust ümbrusest üsna kiiresti.
Võib arvata, et ka meie Päikesesüsteemis toimus midagi samalaadset, kui tekkisid meie gaashiiglased Jupiter ja Saturn.
Vaata veel:
Planets and their sun grow together (Science News)