Inimene võtab tuleviku-mina kui teist inimest
Kas kulutada raha kohe hea-parema peale või panna tuleviku tarbeks kõrvale. Sedalaadi küsimused annavad meile võimaluse rakendada enesekontrolli või käituda selle vähesuse korral impulsiivselt. Teadlased teavad, et enesekontrolliga tegeleb ajus eesajukoor.
Nüüd selgub aga šveitsi ja saksa teadlaste uurimistööst, et enesekontrolli ja impulsiivsuse taset reguleerib ka üks teine ajukoore piirkond, mis asub natuke tagapool – oimu- ja kiirusagara piiril. Selle piirkonna kohta on teada, et see aitab asetada meid teiste inimestega suheldes nende olukorda.
Zürichi ja Düsseldorfi ülikooli teadlased eesotsas Alexander Soutscheki ja Christian Ruffiga panid katseisikud olukordadesse, kus nad pidid valima, kas saada midagi suhteliselt väikeseväärtuselist kohe kätte või saada midagi suureväärtuselist kätte hiljem. Mõnedes teistes katseolukordades oli neil aga valida, kas saada midagi ainult endale või saada seda endale natuke vähem, aga nii, et keegi teine inimene saab ka midagi.
Kui teadlased mõjutasid seejuures katseisikute oimu- ja kiirusagara piiriala magnetiliselt, nii et selle töö sai ajutiselt häiritud, siis olid katseisikud ühest küljest tulevikku mõjutavates valikutes impulsiivsemad. Teisest küljest aga isekamad teiste inimeste huve puudutavates valikutes.
Teadlased kirjutavad nüüd ajakirjas Science Advances, et mõnes mõttes tundub inimene oma tulevikku puudutavates otsustes enesekontrolli ja impulsiivsuse pingeväljas võtvat oma tulevast mina justkui ühte teist inimest, kelle huve on võimalik arvesse võtta või eirata. Loodetavasti on uurimustulemustest edaspidi ka praktilist abi, näiteks enesekontrolli treeningutel või sõltuvustest võõrutamisel.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa