Uudishimu pakub naudingut
Kas liigne vee joomine on surmav? Värske uurimus vihjab, et ajule ei paku rahuldust vaid huvitavale küsimusele vastuse saamine, vaid juba selle ootus. Uudishimu on piisavalt võimas, et aidata meelde jätta teavet, mis nii palju põnevust ei paku või isegi täiesti juhuslikku informatsiooni.
California ülikooli neuroteadlane Charan Ranganath palus 19 katsealusel hinnata nende huviäratavuse alusel enam kui sadat küsimust. Järgmise sammuna pidi neist igaüks ajuaktiivsuse jälgimist võimaldava magnetresonantstomograafi all lebades tutvuma veel 112 küsimusega, millest pooli hinnati eelnevalt huvitavaks ja teisi igavateks. Enne 14 sekundi pärast vastuse teada saamist näidati neile veel lisaks juhuslikku portreefotot.
Hilisem teadmiste kontroll näitas, et katsealused suutsid huvitavate küsimuste vastuseid tõepoolest paremini meenutada. Kuid mitte ainult – paremini mäletati ka nähtud näopilte. Päev hiljem tehtud testis jõudis sarnaste tulemusteni. Uudishimu näis aitavat ajul uut teavet omastada.
Nähtu neurobioloogiliste aluste välja selgitamiseks võttis Ranganath vaatluse alla katsesessioonide ajal ajust tehtud ülesvõtted. Neil võis säramas näha aju keskosa, naalduvat tuuma ja kõhtmist tegementaalset ala, mis osalevad ühe tähtsaima virgatsaine – dopamiini – sünteesimises ja transportimises. Neurotransmitterit ennast seostatakse muu hulgas motivatsiooni ja naudingute kujunemisega.
Samuti muutus aktiivseks õppimise ja mäluga seostatav hipokampus. MIda tugevamalt see ja naudingut pakkuvad võrgustikud üksteist mõjutasid, seda parem inimeste tulemus reeglina oli. Dopamiini vabanemine näis aitavat seda uue teabe omastamiseks ette valmistada.
Tähelepanek aitab töörühma sõnul selgitada, miks madala dopamiini tasemetega inimestel, näiteks Parkinsoni tõve põdejatel, mälu- ja õppimishäireid esineb. Samuti annab see tuge õpetajate püüdlustele mitte nii huvitavasse materjali uudishimu tekitavaid küsimusi põimida. Kuigi nähtud efekt polnud kõige silmatorkavam, võis seda märgata siiski igas eksperimendis
Eelnevalt on samas teistes uurimustes leitud, et huvitava küsimusega seostuv ootusärevus võib kõigele vaatamata frustratsiooniks muunduda, kui sellele vastust ei saadagi. Seega, üleliigne vee joomine võib tõepoolest mürgitusega lõppeda. Vere lahjenemine ja selle naatriumi kontsentratsiooni langus võib kaasa tuua väsimuse, peapöörituse, oksendamise, peavalu, segadustunde ja halvimal juhul ka surma!
Uurimus ilmus ajakirjas Neuron.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Neuron