Uuring: Keel mõjutab seda, kuidas inimesed maailma näevad
Meie versioon välismaailmast ehk silme ees toimuvast ei pruugi alati vastata tegelikkusele. See, mida me näeme on mõjutatud nii varasematest kogemustest, meie hetketujust kui ka teistest asjaoludest.
Wisconsini ülikooli teadlased demonstreerisid hiljuti seda, kuidas vastavaid sõnu kasutades saab mõjutada inimeste nägemistaju. Ajakirjas Neuroscience ilmunud artiklis paljastasid tunnetust uurivad teadlased selle, kui võimas vahend on nähtava tõlgendamisel eelnev sõnaga praiminine ehk kruntimine.
Katsealustele näidati hulka pilte, millel oli kujutatud väga levinud objekte ning loomi. Trikk seisnes aga selles, et vahetult enne pildi näitamist anti sõnaline vihje pildil kujutatu kohta. Näiteks öeldi katsealusele koer ning näidati seejärel koera pilti. Teistele katsealustele aga anti mitte sõnaline, vaid helipõhine vihje ehk siis vahetult enne koera pildi näitamist kõlas haukumine. Kokkuvõttes pidid katsealused otsustama, kas antud vihje ja pildil kujutatu läksid omavahel kokku.
Testitavate inimeste ajutegevust mõõdeti vastava tehnoloogia abil ning üks trikke seisnes ka selles, et alati ei pruukinud sõnaline või heliline vihje minna kokku sellega, mis oli pildil. Ehk koera haukumise järel võis fotol olla hoopis kiiktool.
Tulemused osutavad, et katsealused tegid vihje ning pildi kattuvuse selgeks kiiremini, kui neid praimiti eelnevalt sõnaga. Lihtsalt heliline vihje nii häid tulemusi ei andnud. Teadlased selgitasid, et inimaju teeb pidevalt ennustusi selle kohta, mida ta järgmiseks nägema hakkab. Ja nii lihtne asi nagu ühe sõna kuulmine mõjutab seda ennustusprotsessi märgatavalt.
Seega, verbum creat omnia ehk sõna loob kõik, nagu ütleb üks moto. Antud teadustöö valguses panevad sõnad meid ka vastavat pilti nägema, vähemalt seda pilti järgmiseks ootama. Püüdke seda meeles pidada, kui te näiteks järgmisel korral telerist uudiseid vaatate.