Tuataarade asurkond väikesaarel on kosumas
Mõnikord saadab ohustatud liikide päästetegevust ka mõningane edu. Täna on hea meel teatada toredast kordaminekust tuataara nimelise roomajaliigi kaitseprogrammis Uus-Meremaale kuuluval väikesel Hauturu ō Toi saarel.
Mõnikord saadab ohustatud liikide päästetegevust ka mõningane edu. Täna on hea meel teatada toredast kordaminekust tuataara nimelise roomajaliigi kaitseprogrammis Uus-Meremaale kuuluval väikesel Hauturu ō Toi saarel.
Tuataarad on välimuselt sisalikku meenutavad loomad, aga sisalikud nad tegelikult ei ole. Nad on rohekaspruuni või halli värvi ja kasvavad mõnikord isegi 80 sentimeetri pikkuseks. Turja kaunistab neil uhke sakiline hari. Kuid neid kunagi kogu Uus-Meremaal elutsenud loomi leidub tänapäeval ainult mõnedel väikestel saartel. Sealgi ohustavad nende elu võõrliigid, eelkõige rotid.
Kolme tuhande hektari suurune Hauturu ō Toi saar suudeti 2006. aastaks teha tühjaks nii rottidest kui ka kassidest. Victoria ülikooli ja Aucklandi loomaaia koostöös on pärast seda püütud tuataara asurkonda taastada muu hulgas ka sel moel, et otsitakse üles tuataarade munetud munad, viiakse need Victoria ülikooli inkubaatorisse ja tuuakse siis koorunud tuataarapojad saarele tagasi, kandes neile peale ka märgistuse, mille järgi neid hiljem ära tunda.
Munade haudumine inkubaatoris on ohutum kui see oleks vabas looduses, kus munad võivad kergemini kuivada või saada muul moel kahjustatud. Jaanuaris korraldatud kaheksapäevasel uurimisretkel jäi vabatahtlikele töötajatele silma neli märgistamata tuataarat. Märgistuse puudus tähendab, et need loomad on saarele täiesti loomulikul teel siginenud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa