Rootslased järjestasid räime geenid
Räim on Eesti rahvuskala. Nüüd lõpuks on ka räime geenid järjestatud. Järjestamise tegid teoks rootsi teadlased, kes järjestasid ära nii Atlandi heeringa kui ka selle Läänemeres elutseva alamliigi räime genoomi.
Genoomi analüüsides on ilmsiks tulnud sadu geenilookusi, kus toimunud muutused on aidanud räimel kohaneda soolavaese Läänemerega. Seejuures on räimel Läänemeres kohaneda aidanud nii valgumolekule kodeerivad geenid kui ka need DNA lõigud, mis reguleerivad geenide aktiivsust.
Leif Andersson Uppsala Ülikoolist ja ta kolleegid avaldavad uurimistulemused ajakirjas eLife.
Nii nagu räim meile, on Atlandi heeringas tervikuna kogu põhjapoolsema Euroopa jaoks olnud läbi aegade tähtis leivakõrvane. Heeringat elab üsna rohkesti ka Atlandi ookeanis. Ainuüksi ühes heeringaparves võib olla miljard isendit. On välja arvutatud, et heeringad koevad igal aastal ainuüksi Norra rannikuvette sellises koguses marja, et see kaalub summaarselt kolm korda rohkem kui kõik Norra inimesed ühtekokku.
Suure arvukuse tõttu võiks heeringas olla väga hea mudelliik ökoloogilisteks geeniuuringuteks, sest heeringa geenivariantide suhtarvu väikesedki kõikumised väljenduvad tema suures populatsioonis üsna selgelt ja mastaapselt.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa