Hapnikku oli piisavalt juba enne loomade tulekut
Kõik loomad hingavad hapnikku, sest hapniku abiga saavad nad glükoosist kätte energia, mida läheb neil vaja oma suhteliselt liikuvaks ja aktiivseks elutegevuseks. Kuid maakera kauges minevikus, siis kui loomi veel ei olnud, oli aeg, mil ei õhus ega vees leidunud vaba hapnikku peaaegu üldse.
Umbes 2,3 miljardit aastat tagasi toimus aga niinimetatud suur hapnikukatastroof, mil fotosünteesivate olendite elutegevuse tulemusel kuhjus vaba hapnikku keskkonda sellisel hulgal, et arvatavasti suri väga suur osa seniseid anaeroobseid olendeid seepeale lausa välja.
Loomade ilmumiseni kulus aga pärast hapnikukatastroofi veel kõvasti rohkem kui miljard aastat. On teadlasi, kes arvavad, et loomade hilise ilmumise peamine põhjus oli see, et pikka aega ei olnud nende jaoks hapnikku ikka veel päris piisavalt.
Nüüd aga väidavad Hiina teadlased, et hapnikku oli arvatavasti siiski piisavalt juba mõnda aega enne loomade tulekut. Shuichang Zhang Pekingis asuvast naftauuringute instituudist ja ta kolleegid uurisid Põhja-Hiinast pärit 1,4 miljardi aasta vanuseid settekivimeid ja avastasid, et seal leidus väikestes kogustes redokstundlikke metalle molübdeeni ja uraani, aga mitte üks raas ei leidunud seal vanaadiumi. Sellest järeldavad nad, et merevesi sisaldas setete põhjasettimise ajal, 1,4 miljardit aastat tagasi, üsna rohkesti hapnikku.
Nad kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et nende välja arvutatud hapnikutasemest oleks käsnadele ja muudele väikestele paiksetele loomadele juba piisanud küll. Kuid et tegelikult ilmusid esimesed loomad maakerale alles sadu miljoneid aastaid hiljem, siis järeldavad autorid, et hapniku nappus tõenäoliselt ei olnud põhjus, miks loomad oma tekkimisega nii pikalt viivitasid.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa