Lihatomatite lugu algab ammusest mutatsioonist
Tomateid on mitmesuguseid. Kultuurtomatite eellase – metsiku tomati – viljad on õige pisikesed marjakesed. Nn lihatomatite viljad on aga päris põrakad, mõnikord isegi poolekilosed. Nüüd on ameerika teadlased leidnud tomatitaimest rühma geene, mis vilja suurust korraldavad.
Need geenid mõjutavad tomatitaimes leiduvate tüvirakkude hulka ja selle kaudu siis ka tomati viljade suurust. Juba õige ammu, kui tomateid kasvatasid vaid Uue-Maailma põliselanikud, on mõnel taimel neis geenides aset leidnud mutatsioon, mille tagajärjel tekkis viljaloome tüvirakke taime sedavõrd suurel hulgal, et vili tuli tavapärasest märksa suurem.
Uue-Maailma tomatikasvatajad tegid niisuguste taimede seas arvatavasti veel veidi kunstlikku valikut ja nõnda ongi meil ka nüüd lihatomatid.
Coast Spring Harbouri labori teadlased eesotsas Zachary Lippmaniga selgitasid oma uuringus välja, et lihatomati lihasus tugineb haruldasel mutatsioonil ühes kindlas geenis, mille nimi on Clavata3. Clavata-geenide ülesanne on uute tüvirakkude loomist pidurdada, aga see mutatsioon siis seda pidurdavat toimet vähendab, nii et rohkem pääsevad mõjule teised geenid, mis püüavad uute tüvirakkude loomist soodustada.
Lippman ja kolleegid avaldavad uurimistulemused ajakirjas Nature Genetics.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa