Kõik maguskartulid on transgeensed
Pea 300 maailma eri paigus kasvava maguskartuli poolt sünteesitavaid RNA molekule uurinud töörühm märgib, et tuntud taimepatogeen Argobacterium on suutnud tuhandete aastate vältel täiendada selle genotüüpi oma geenidega vähemalt kaks korda, muutes kodustatud maguskartuli looduslikult geenmuundatud organismiks.
Agrobacterium'i perekonda kuuluvad taimepatogeenid lisavad peremeestaime nakatades ikka ja jälle selle genoomi lühikesi pärilikkusaine lõike. T-DNA'st leiab mitmeid geene, mis segavad taime enda hormoonide tööd. Viimase tulemusel hakkavad taimerakud tihti vohama, tekitades kasvajaid meenutavaid moodustusi. Teadlased on õppinud bakteritest eeskuju võttes analoogselt taimede genoomi redigeerima. Tõsisemalt pingutades on suudetud luua sel viisil taimi, mis annavad lisatud pärilikkusainet edasi ka järgnevale põlvkonnale.
Looduses pole see aga niivõrd tavaline. Bakterilt pärinev pärilikkusaine ei satu tavaliselt kudedesse, mille pärilikkusainet antakse edasi järgmistele põlvkondadele. Isegi kui midagi taolist juhtub, häirib sellele enamasti järgnev rakkude vohamine vastavate taimeosade normipärast talitlust. Agrobacterium on aga kõigele vaatamata suutnud oma pärilikkusaine lisada mitmete taimede sh tubakataimede genoomi. Nüüd tuleb välja, et inimesed on söönud tuhandeid aastaid ka bakteri pärilikkusainega täiendatud põllukultuuri – maguskartulit.
Bakterite pärilikkusainet leidus iga uurimise alla võetud 291 maguskartuli sordi genotüübis ja isegi mõnede kodustamata maguskartuli sugulasliikide genoomis. Algset tähelepanekut kontrolli mitmel erineval meetodil, mis võimaldas välistada proovide saastumise. RNA molekulide analüüs kinnitas lisaks, et bakterite geenid on maguskartuli rakkudes aktiivsed. Bakteri pärilikkusaine paiknemine viitab, et Agrobacterium suutis maguskartuli genoomi enda geenidega täiendada vähemalt kahe korral.
Samuti vihjab leid, et horisontaalset geenitriivi, kus ühe liigi pärilikkusaine kandub nakkuse teel edasi teisele liigile, tuleb eluslooduses ette ikka ja jälle. Seejuures isegi erinevatesse riikidesse kuuluvate liikide vahel. Töörühm loodab, et maguskartuli näide aitab tavatarbijatel veenduda geneetiliselt muundatud toidu ohutuses.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa