Miks linnud vananedes halliks ei lähe?
Halli varjundi omandav juuksed on vähemalt inimeste jaoks vananemise lahutamatu osa. Mitmeid linde sh vareslasi probleem aga ei vaeva. Pasknääride sulgi röntgenkiirte all uurinud briti teadlased leiavad, et lindude kireva kuue saladus peitub nende nanostruktuuris. Sulgedele annab iseloomuliku värvi pigmentide asemel nende pinna kuju.
Andrew Parnell kasutas pasknääride elukestvalt kirka suletooni alusmehhanismi leidmiseks Prantsusmaal asuvat sünkrotoni. Kujult sõõrikut meenutavas osakestekiirendis antakse elektronidele sedavõrd palju energiat, et need hakkavad kiirgama ülienergeetilist röntgenkiirgust. Uuritavatelt pindadelt hajudes võimaldab selle üliväike lainepikkus eristada juuksekarva läbimõõdust tuhandeid kordi väiksema läbimõõduga struktuure.
Parnell leidis kolleegidega, et erinevalt inimeste keratiinist on pasknäärisulgede peamiseks koostisosaks olev valk käsnjas. Nähtavast valgusest väiksemate aukude mõjul hajub sulgedelt eelistatult kindlaid värvitoone. Täpne tagasipeegelduva valguse gamma sõltub aukude läbimõõdust. Sama nähtus on näiteks sinaka taeva taga. Kuna sulgede eri piirkondades võib leiduda erineva lainepikkusega augukesi, võivad ka sule eri osad peegeldada erinevat värvi valgust. Analoogset lahendust kasutavad mitmed põrnikad ja mõned taimed.
Kuigi töörühma tähelepanekud põhinevad vaid pasknäärisulgede uurimisel, oletavad nad, et sarnast lahendust võivad kasutada ka teised terve elu vältel kireva värvikuue säilitavad linnud. Pigmentidest kasu
Parnell märkis kolleegidega ajakirjas Scientific Reports ilmunud töös, et uuringutest võiks kasu olla ka inimestele. Näiteks võiks see viia püsivalt kirgaste kangasteni. Seni on esemetele ja ka riietele nende pinnastruktuuri muutmise abil meelepärase värvi andmist peetud liiga vaevanõudvaks ja keerukaks. Parnell loodab aga, et looduse jäljendamine võiks viia kulutõhusamate lahendusteni.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa