Maailma vanima selgroogse tiitel vahetas omanikku

Video
Jaan-Juhan Oidermaa
12.08.2016 15:04
Rubriik: Loodus

Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa sügavustes ujuvat atlandi polaarhaid võib pidada värske analüüsi kohaselt maailma pikima elueaga selgroogseks. Poolpimeda kiskja eluiga on vähemalt 272, võibolla isegi pool tuhat aastat.

''Atlandi polaarhaid (Somniosus microcephalus) on peetud veidi rumalaks raipesööjaks, kellel pole ookeanides erilist tähtsust, seda nii ökoloogilises kui ka majanduslikus mõttes,'' selgitas haide eluiga lahkava uurimuse juhtivautor Julius Nielsen Kopenhaageni ülikoolist ERR Novaatorile. Viimastel aastatel on hakatud liigile aga rohkem tähelepanu pöörama kaasnevalt avastusega, et tegu on oma jahimaadel igat avanevat võimalust ära kasutava tippkiskjaga, kes pole oma suguvendadest sugugi mitte vähem verejanuline.

Kasvavale huvi vaatamata pole atlandi polaarhaide uurimine olnud lihtsate killast. ''Neist valdav enamik elab Arktikas. Mõõdukama temperatuuriga vetes elutsevad nad jällegi väga sügaval, misläbi on juba pelgalt nende videole püüdmine ja GPS-saatjatega varustamine väga keerukas,'' selgitas Nielsen.

Oma roll on ka piirkonda iseloomustavatel keskkonnatingimustel. Haiuurija tõi näitena kaks nädalat kestnud ekspeditsiooni, mille vältel oli võimalik n-ö konks vette visata vaid ühel päeval. Rahalises mõttes päästab teadlasi vaid tihe rahvusvaheline koostöö ja teadusesse soosivalt suhtuvad kalapüügiga tegelevad ettevõtted.

Nii pole ime, et kuigi atlandi polaarhaisid peeti juba varem üheks kõige pikema elueaga selgroogseks, loeti ametlikuks rekordihoidjaks grööni vaala (Balaena mysticetus), kelle eluiga võis kinnitatud andmetel küündida kuni 211 aastani. ''Meie töö põhjal võib aga järeldada, et atlandi polaarhaid elavad tõenäoliselt kuni 392-aastaseks, pluss-miinus 120 aastat. Kuid isegi juhul, kui nende vanus küündib vaid 272 aastani, on nende näol tegu tõeliselt iidsete loomadega,'' lisas Nielsen.

Võrdlemisi laia usaldusväärsusvahemiku taga on kasutatud meetod. Kui tavaliselt piisab kalade, nagu näiteks makrellide või lõhede, vanuse määramiseks nende sisekõrvas asuvate luukeste uurimisest, milles nähtavad kasvumustrid sarnanevad puude aastaringidele, siis peamiselt kõhrest koosnevate haide puhul võib selleks sobivate kudede leidmine olla tõsine probleem

''Atlandi polaarhaide selgroolülid peaaegu üldse kaltsifitseerunud või luustunud. Seega kasutasime kalade kontekstis täiesti ebatraditsioonilist meetodit – määrasime silmaläätse vanuse radiosüsinikumeetodil,'' selgitas Nielsen. Dateerimisviis rajaneb tõdemusel, et radioaktiivse süsiniku hulk atmosfääris püsis enne tuumakatsetusi suhteliselt muutumatuna. Selle suhtelise sisalduse vähenemine kudedes on peaasjalikult tingitud vaid isotoobi muutumatul kiirusel lagunemisest. Paraku pole alati täiesti kindel, millistes tingimustes haipoeg täpselt arenes ehk kui palju radiosüsinikku algselt tema silma sattus.

Uus töö kinnitab lisaks, et atlandi polaarhaide emasloomad saavad suguküpseks alles pea 160 aasta vanuselt. Viimane tähendab aga Nielseni sõnul, et haide populatsioon võib olla tundlik ükskõik millise ekspluateerimise või keskkonnamuutuste suhtes. ''Ma ei ütle, et atlandi polaarhaid on hetkel kuidagi ohus, kuid isendite vanuselise jaotuse põhjal võib öelda, et asurkond pole endiselt taastunud enne teist maailmasõja toimunud lauspüügist, mil haide maksadest toodeti masinaõli,'' sõnas teadlane. Nii leidsid oma enneaegse lõpu kümned tuhanded atlandi polaarhaid.

Tuhandeid atlandi polaarhaisid hukkub kalameeste käe läbi ka tänapäeval. Kuigi neil puudub kaubanduslik väärtus, jäävad nad ikka ja jälle tahtmatult püünistesse ja heidetakse surnuna üle laeva parda.

Haiuurija oletab, et polaarhaide võrdlemisi pikk eluiga on tingitud nende poolt kulutatavast energiahulgast või õigemini selle väiksusest, mis lähtub omakorda nende madalast kehatemperatuurist ja suurusest. Näiteks suurim Nielseni poolt dateeritud isend oli jõudnud kasvada veidi rohkem kui viie meetri pikkuseks. Samas rõhutas ta, et pole sel alal ekspert. Mees loodab aga, et uus vanusehinnang toob atlandi polaarhaid rambivalgusesse ja äratab kogukonnas nende vastu täiendavat huvi.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    Eile

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.

  • foto
    Enamikku primaate ähvardab väljasuremisoht
    Eile

    Inimese suurim suguselts loomariigis on suures hädaohus. Suure rahvusvahelise ülevaateuuringu andmetel ähvardab väljasuremine tervelt 60 protsenti kõigist esikloomaliste ehk primaatide seltsi kuuluvatest liikidest, kolmel neljandikul primaadiliikidest väheneb aga arvukus.

  • foto
    Namiibia nõiaringide saladus hakkab lahenema
    19.01

    Namiibia kõrbe täpistavad korrapäraste ''nõiaringide'' päritolu on pannud inimesi kukalt kratsima juba sajandeid. Kuigi nüüdseks on selge, et nende taga pole taevased jumalad või maa-alused draakonid, kogub nende olemuse üle peetav teaduslik debatt alles hoogu. Uus uurimus vihjab, et oma tõetera võib olla sees mõlema peamise leeri poolt pakutaval selgitusel.

  • foto
    Keeruka elu juured võivad peituda asgardite seas
    18.01

    Rootsi mikrobioloogide juhitud teadlasrühm on leidnud terve rea päristuumsetele sarnanevaid ürge. Skandinaavia jumalate järgi nimetatud arhedes võib peituda võti, kuidas arenesid suhteliselt lihtsa ehitusega mikroobidest taimed, loomad ja lõpuks ka inimesed.

  • foto
    Tiigrid saaks Kesk-Aasiasse tagasi tuua
    18.01

    Ka Kesk-Aasias elas kunagi tiigreid. Nüüd väidab rühm teadlasi olevat täiesti mõeldava, et kunagi võiks seal jälle tiigreid elada.

  • foto
    Talv võib olla rasvatihase geneetilise materjali segisti
    17.01

    Väljanägemiselt on kõik Euroopas elutsevad rasvatihased väga sarnased, kuid kas sarnane on ka isendite geneetiline taust?

  • foto
    Mis häält teeb mets-lehelind?
    16.01

    "Osooni" toimetaja Karl Adami näitab ja kirjeldab oma kohtumisi metsades siristava mets-lehelinnuga.

  • foto
    "Osoon": milleks on tarvis säilitada muuseumis putukaid või luid?
    16.01

    „Osoon“ käis Tartu loodusmuuseumi tagatubades ja vaatas aastakümnete jooksul bioloogide kogutud putukaid, loomi ja taimi. Aga kui kõik seesugune info on tänapäeval digitaalselt olemas, siis miks seda kõike veel muuseumikogudes hoida?

  • foto
    Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest
    16.01

    Peeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.

  • foto
    Teadlased äratasid nupuvajutusega hiirtes tapjainstinkti
    15.01

    Ühel hetkel jagab hall hiireke rahulikult puuri võrreldavalt stoilise kilgiga. Teisel hetkel rebib ta putukal ilma pikemalt mõtlemata pea otsast. Ainult sellepärast, et laborant pani ühe nupuvajutusega tehislikult tööle käputäie looma ajurakke. Rühm teadlasi on jälile saanud neuronivõrgustikele, mis vastutavad hiirte ajus jahipidamisinstinkti eest.

  • foto
    Araabia kohvipuu genoom sai järjestatud
    14.01

    Enam kui 70 protsenti maailmas joodavast kohvist on jahvatatud araabia kohvipuu, Coffea arabica, ubadest. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud selle kohvipuuliigi täieliku geenijärjestuse.

  • foto
    Haapsalus saab näitusel näha 40 liiki okaspuude käbisid
    13.01

    Haapsalu raamatukogus avati näitus, kus on väljas 40 liiki okaspuu käbid kogu maailmas.

  • foto
    100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine?
    13.01

    Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

  • foto
    Kukeseen kuulutati aasta seeneks
    10.01

    Lisaks aasta loomale ja linnule on alates esmaspäevast Eestil ka aasta seen. Eesti mükoloogiaühingu välja antav tiitel kuulub sedapuhku kukeseenele.

  • foto
    "Osoon" esitleb: kääksuva häälega pikaealised mardikad
    09.01

    Suvisel ajal võib niitudel, metsades ja suisa koduaedades kohata sadu erinevaid liike putukaid. Peale kõrvaharkide ja lepatriinude jäävad silma pikkade tundlatega putukad – siklased, keda Eestis on üle 100 liigi. “Osoon” tutvustab neid ebamaise välimuse ja häälega mardiklasi lähemalt.

  • foto
    Maanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseks
    09.01

    Tallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.

  • foto
    Saurusemunad haudusid kaua
    04.01

    Dinosaurused munesid. Kuid kui kaua nende munad pärast munemist haudusid, kuni neist väikesed saurusehakatised välja koorusid? Tuleb välja, et üsnagi kaua.

  • foto
    Linnastumine röövib inimkonnalt viljakat põllumaad  
    03.01

    Linnad neelavad maad. Aina hoogsama linnastumise tulemusel kaob maailmas 2030. aastaks 300 000 ruutkilomeetrit viljakandvat pinda. Teadlaste prognoosi kohaselt kaovad sealjuures just need maatükid, mis on ülemaailmsest keskmisest kaks korda viljakamad. Sellise arengu all kannatavad kiiresti kasvavad Aasia ja Aafrika piirkonad.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Sipelgas oskab õiget tööriista valida
    02.01

    Tundub, et mõned sipelgad on veel targemad, kui me seni arvasime.

  • foto
    Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist?
    29.12

    Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal.

  • foto
    Kompetentsikeskus muudab ka marjakestad väärtuslikuks kaubaks
    22.12

    Eesti toidusektori jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeroll kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamisel. Üks võimalus selleks on arendada koostöös teadlastega funktsionaalseid tervisetooteid.

  • foto
    Teadlased: Napoli lähistel asuv supervulkaan hakkab üles ärkama
    21.12

    Itaalia ja Prantsusmaa teadlased avalikustasid teisipäeval oma pikaaegse uuringu tulemused, mille kohaselt on Napoli linna lähistel asuv kaldeera taas üles ärkamas ning lähenemas kriitilisele survepunktile, mis omakorda võib tuua kaasa aktiivse supervulkaani.

  • foto
    Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele
    21.12

    Inimeste lähisugulastest šimpansid ilmutavad samasuguses olukorras võrreldavat soovi oma liigikaaslastele kahju teha ja neid aidata. Tulemused vihjavad, et prosotsiaalne käitumine ja soov teiste heaolu parandada on midagi inimestele ainuomast.

  • foto
    Inimeste peeniseluule andis viimase hoobi monogaamia  
    2016

    Paaritumise ja oma geenide levitamise edukust kasvatava luukese kadumiseni viis inimeste puhul lisaks keskmisest lühemale suguühtele kalduvus monogaamiale, leiavad Londoni ülikooli kolledži teadlased.

  • foto
    Ibeeria ilvese genoomijärjestus aitab haruldust kaitsta
    2016

    Hispaania teadlased on ära järjestanud ibeeria ilvese, ühe maailma kõige ohustatuma kaslase genoomi. Selgus, et nagu kardetigi, on selle looma genoom ülimalt vaesunud. Liigisisene geneetiline mitmekesisus on ibeeria ilvesel isegi väiksem kui teistel ohustatud liikidel nagu kukkurkurat või tuttiibis.

  • foto
    Tartu ülikooli teadlased avastasid taimede süsihappegaasi tajumise alustalad
    2016

    Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Samas teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Selles on aidanud olulist selgust luua Tartu ülikooli teadlased. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.

  • foto
    Kannalt varbale kõnd teeb jalad pikemaks
    2016

    Inimese kõnniviisi uurinud teadlased täheldasid, et kannalt varbale liikuv kõndimine on energiasäästlik ning tagab pikema sammu kui teiste liikide varvastel kõndimine.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Isased vs emased – kes on nutikamad ülesannete lahendamisel?
    2016

    Inimese puhul eeldatakse sageli, et ruumilisusega seotud ülesannete lahendamise edukus kaldub meeste kasuks, kuna just mehed on evolutsiooni käigus pidanud läbima pikki vahemaasid saakloomi jälitades ja uusi toitumisvõimalusi otsides. Seetõttu on ruumimälu kodupiirkonda naasmiseks meestel märksa olulisem kui järglaste eest hoolitseval emal. Kuidas on aga lood loomariigis? Kas analoogia inimesega on kunstlikult võimendatud?