Loodus loob iseseisvalt geenmuundatud organisme
Parasiitherilaste ohvriks langevate liblikaliikide pärilikkusainet uurinud bioloogid märgivad, et putukate genoomis leidub herilastele iseloomulikke geene, pakkudes sellega järjekordset näidet looduslikult esinevatest geneetiliselt muundatud organismidest.
Osa herilasi vajavad paljunemiseks teiste putukate abi või õigemini nende keha. Perekonda Braconidae kuuluvad parasiitherilased munevad oma munad öölaste ja teiste liblikate röövikutesse. Kooruvad vastsed hakkavad toituma liblikate siseorganitest. Herilased kasutavad oma ohvrite immuunsüsteemi alla surumiseks braco-viiruseid, mis leidsid ligikaudu saja miljoni aasta tee parasiitherilaste genoomi. Tänaseks on sellest saanud sümbiootiline suhe. Viirusosakesi valmistatakse parasiitherilaste genoomi loomulikuks osaks saanud pärilikkusaine alusel vaid herilaste munasarjades.
Reeglina on parasiitherilased oma ohvrite suhtes äärmisel valivad. Iga liik on spetsialiseerunud vaid kindla liigi ründamisele. Sellele vastavalt erinevad veidi ka braco-viiruste geenid. Nii pole viirusosakesed tavapärastest ohvritest erinevate putukate ründamisel immuunsüsteemi alla surumisel sedavõrd tõhusad. Tihti päädib see parasiitherilaste munade või vastsete hävitamisega. Nõnda võib vähemalt teoreetiliselt aeg-ajalt juhtuda, et viirusosakeste DNA lisatakse rünnaku üle elanud röövikute genoomi ja antakse nende täiskasvanuks saades edasi nende järeltulijatele.
Hispaania ja prantsuse teadlastest koosnev töörühm eesotsas Jean-Michel Drezeniga Francois Rabelais' ülikolist näitab nüüd, et tegu pole vaid teoreetilise võimalusega. Ajaloo vältel on juhtunud seda mitmeid kordi ja mitmete liikidega. Näiteks leiab parasiitherilastele iseloomulikke braco-viiruste ja parasiitherilaste endi DNA-lõike siidiusside ja erakordselt pika rändeteekonna poolest tuntud monarhliblikate genoomist, samuti mitmete öölaste pärilikkusaine hulgast. Braco-viiruste geenijärjestused olid seejuures nende eristamiseks piisavalt erinevad.
Drezen kahtlustab kolleegidega, et braco-viiruste pärilikkusaine aitab liblikatel tõrjuda teiste viirusosakeste rünnakut.
Töörühm märgib ajakirjas PLOS Genetics ilmunud töö tulemuste põhjal, et loodus loob ikka ja jälle iseseisvalt geneetiliselt muundatud organisme ja kahtlustab, et tehtud tähelepanekute näol on tegu vaid jäämäe tipuga. Bioloogid on kirjeldanud kümneid tuhandeid parasiitherilaste liike. Drezen lisab, et järeldusi võib käsitleda kahes erinevas võtmes. Ühelt poolt viitavad need taas, et teiste liikide geene sisaldavates organismides pole midagi ebaloomulikku. Teisalt vihjavad need aga, et inimeste poolt ühte organismi siirdatud geenid võivad leida ka tee teistesse.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa