Neonikotinoidid ilmselt aitavadki kaasa metsmesilaste hukule

Neonikotinoide sisaldavad putukamürgid võivad olla üks kaasaaitavatest põhjustest, miks mesilaspered hukkuvad. (Foto: David Hilla/Creative Commons)
Marju Himma
18.08.2016 14:30
Rubriik: Loodus

Pikka aega on vaieldus selle üle, kas neonikotinodidel ehk närvimürgil, mis sisaldub putukatõrjevahendites, on seos mesilaste hukkumisega. Värskest Ühendkuningriigi andmetel tuginevast uuringust tuleb see seos selgelt välja.

Neonikotinoidid on väga tugevad närvimürgid, mida kasutatakse teatud rühmas putukamürkides. Neid kasutati põllumajanduses putukamürkide koostises esimest korda aastal 1994. Sama aja jooksul on täheldatud, mesilaste arvu tugevat vähenemist aladel, kus põllumassiivid moodustavad maastikus suurema osa.

Varasematest uuringutest on teada, et neonikotinoidide hulka kuuluv mürk nimega imidaklopriid häirib mesilaste orienteerumisvõimet ja võimet koju tulla. See võib olla üks kaasaaitavatest põhjustest, miks mesilaspered hukkuvad. Seni on aga uuritud meemesilasti, kuid mõju metsmesilastele on olnud teadmata.

Sel nädalal ajakirjas Nature Communications avaldatud artiklis tuuakse välja, et neonikotinoide sisaldavate putukamürkide kasutamine rapsi töötlemiseks mõjutas metsmesilaste populatsiooni. 18 aasta vältel Ühendkuningriigi erinevatest kohtadest kogutud andmete analüüsil keskenduti 62 metsmesilase liigile, kes käivad korjel ainult rapsil.

Kogu andmestikust võeti eraldi välja ainult rapsil korjel käivad mesilased, sest nii oli võimalik täpsemalt hinnata neonikotinoidide mõju, kuna just seda närvimürki sisaldavaid putukatõrjevahendeid kasutatakse kõige enam rapsil.

Selgus, et vaid rapsil korjel käivaid mesilasi mõjutas neonikotinoidide kasutamine kolm korda enam kui neid, kes käisid korjel ka teistel taimedel.

Selle uuringu andmed mesilaste kohta pärinevad ühenduselt, mis vabatahtlike abiga kaardistab mesilasperesid üle Ühendkuningriigi. Neid andmeid võrreldi rapsi kasvatamise ja neonikotinoidide kasutamisega põllul.

Siiski toovad uuringu autorid toovad välja, et kuigi seos nende putukamürkide kasutamise ja mesilaspopulatsiooni vähenemise vahel oli märgatav, ei ole neonikotinoidid ilmselt ainus tegur, mis mesilaste hukkumist ehk nn mesilasperede kokku kukkumise sündroomi põhjustab.

Selle järelduse tõid teadlased välja tuginedes võrdlusandmetele nende mesilastega, kes lisaks rapsile käivad korjel ka muudel taimedel. Nimelt pidanuks neonikotinoidid nende arvukuse muutust vähem mõjutama. Kuid mõjutas siiski ning selle põhjuseks võib olla asjaolu, et ka need taimed, mis on neonikotinoididest saastatud pinnasel kasvanud, mõjutavad mesilasi.

Kas teadsid, et...
2012. aastal kaitstud Enelo Viigi doktoritööst on teada fakt, et ka Eestis laialt kasutusel oleval mürgil Fastac 50 EC arvati varem olevat mesilasi eemale peletav mõju. Katsed aga tõestasid, et tegelikult seda mõju ei olnud ja see närvimürk hoopis meelitas mesilasi rohkem ligi. Ja nii puutusid mesilased oluliselt enam kokku selle närvimürgiga.

Keelav memorandum

2013. aastal andis Euroopa Komisjon välja memorandumi, millega keelustati neonikotinoidide kasutamine massiliselt kasvatatavatel õistaimedel. Selle eesmärk oli näha, kas aine kasutamise vähenemine peegeldub ka mesilaste populatsioonis.

Toona andis põllumajandusministeerium 90 000 eurot vastava uuringu tarvis ka Eesti maaülikoolile (EMÜ), kus uuringuid juhtis teadur Reet Karise. Juba 2013. aasta lõpul oli teadlastele selge, et ka Eesti mesi sisaldab märgatavates kogustes taimekaitsevahendite jääke.

Nature Communicationsis ilmunud artikkel on esimene omataoline, mis vaatleb väga pika perioodi jooksul mõju just metsmesilastele. Leedsi ülikooli ökoloog Bill Kunin, kes ei olnud uuringuga seotud, ütles ajakirjale Scientist, et tegu on seni kõige põhjalikuma ja ühesele tulemusele osutava uuringuga neonikotinoidide ja mesilasperede hukkumise seoste osas.

Uus-Meremaa Otago ülikooli mesilaste uurija ja geneetik Peter Deardeni hinnangul on värske uuring üks paremaid ja kasutab keerukaid statistilisi mudeleid, mis selgelt siiski tõsiasjale osutavad. Kuid kuna tegu on siiski statistilise korrelatsiooniga, ei saa pelgalt selle pinnalt väita, et ainult putukamürgid on süüdi mesilaste hukkumises.

Mesilaste väljasuremise võimalikke põhjusi

Ilmastik: meile kena ilmana tunduv ei pruugi soosida näiteks mõne mesilaste toitumises hädavajalikuna oleva taimeliigi või -rühma õitsemist. Samuti mõjutavad ebaloomulikult pikk või lühike, külm või soe talv.

Mesilaste haiguste ja parasiitide levik: suuremaid suremusi põhjustavad tavaliselt need haigused ja parasiidid, keda antud piirkonnas varem esinenud ei ole, mistõttu puudub konkreetsetel mesilastel immuunsus antud probleemi suhtes.

Toitumine: Ühekülgne toit nõrgestab organismi. Monokultuurse põllumaa osakaalu suurendamine ohustab mesilasi. Eesti ei ole veel klassikalise monokultuurse põllumaaga ala, kuid teatud taimeliikide kasvatamine on oluliselt suurenenud, seega võib piirkonniti esineda ka liigselt ühekülgset toitu.

Meetootlikkus: liigne mee tootmine kurnab mesilasi ja võib suurendada riski talvel hukka saada.

Talvise sööda kvaliteet ja kogus: rootslased on korduvalt näidanud, et need pered, kuhu sügisel anti 15 ja enam kilo lisasööta evivad mõnevõrra suuremat tõenäosust talv edukalt üle elada.

Mesilaseema kvaliteet: aretustöö võib olla kas positiivne või negatiivne. Kui aretuse eesmärk on saada ainult maksimaalset majanduslikku kasu tootev ema (maksimaalne meesaak, eriti madala agressiivsusega), siis võib tulemus olla negatiivne. Ideaal on kusagil vahepeal. Tugev tervis ja talvekindlus ei pruugi olla üksüheses seoses mee tootlikkuse ja sõbralikkusega.

Haigused ja parasiidid: näiteks varroalesta puhul mängib rolli mitte ainult see, kas pere sai enne talvitumist ravitud. Kui juba suvel oli suur lesta koormus, võib see olla kogu pere juurdekasvu ning elutegevust piisavalt nõrgestanud.

Pestitsiidid: nii põldudelt kui ka tarust (ravimid) pärit sünteetilised ained mõjutavad iga organismi tervist ja vastupanuvõimet.

Mesiniku tegevus: hoolikas perede majandamine, kogu tegevuste kompleks, mõjutab kindlasti ellujäämisvõimet.

Praegu kaalutakse Euroopa Komisjoni memorandumi kehtivusaja pikendamist, et vaadelda neonikotinoidide mõju pikema perioodi jooksul. Peter Neumann Berni ülikoolist selgitas, et paraku ilmselt ei aita see, kui keelata ära üks taimekaitsevahend, sest aja jooksul asendatakse see tavaliselt lihtsalt teisega. Pigem on vaja tervikuna üle vaadata putukamürkide kasutamine ja leida jätkusuutlikumaid lahendusi neid asendama.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Koerad mäletavad minevikusündmusi sarnaselt inimestele
    29.11

    Inimestel on harukordne võime mäletada sündmustest detaile, millele ei pööranud neid vahetult kogedes erilist tähelepanu või pidanud neid eriti oluliseks. Näiteks seda, mida sõid nad möödunud pühapäeval õhtusöögiks. Uus uurimus viitab, et inimeste episoodilisele mälule sarnanev mälutüüp on olemas ka koertel ja võib olla loomariigis arvatust märksa laialt levinum.

  • foto
    Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi
    28.11

    Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

  • foto
    Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust
    28.11

    Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

  • foto
    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel
    26.11

    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel. Puu, mis kuulub liiki ladinakeelse nimega Entandrophragma excelsum on 81,5 meetrit kõrge. Mägi kannab loomulikult nime Kilimanjaro ja on palju kõrgem. Puu kasvab ühes Kilimanjaro mäel leiduvas orus, mäetippudest kõvasti allpool.

  • foto
    Kookosevargad on tugevaimad koorikloomad
    24.11

    Kes on koorikloomade seas kõige tugevam? Kui uskuda jaapani teadlasi, siis on selleks kookosevaras – India ja Vaikse ookeani saartel elutsev krabi.

  • foto
    Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi
    23.11

    Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

  • foto
    Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust  
    21.11

    Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

  • foto
    Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"
    20.11

    Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

  • foto
    Leedlamp meelitab putukaid hõõglambist vähem
    16.11

    Putukad tulevad õhtul ja öösel ikka valguse peale kohale, kui on putukarohke aastaaeg. Nüüd selgub, et modernne leedlamp tõmbab putukaid ligi siiski märksa vähem kui traditsiooniline hõõglamp.

  • foto
    Lõkerdavad rotid avavad kõdikartuse tagamaid
    11.11

    Kõditamine ei pane lõkerdama mitte ainult inimesi, vaid ka rotte. Saksa neuroteadlased on leidnud nüüd näriliste ajust kõdikartusega seonduva ajupiirkonna, mis võiks anda aimu kõdikartuse vajalikkusest ja evolutsioonilisest tagapõhjast.

  • foto
    Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus
    11.11

    Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

  • foto
    Uuring: väljasuremisohus võib olla arvatust rohkem linnuliike  
    10.11

    Liikide väljasuremisriski hindamiseks satelliitseirel kogutud andmeid kasutanud teadlased nendivad, et ohustatud linnuliikide arv ületab ülemaailmse looduskaitse liidu punasesse nimistusse kantud liikide arvu kahekordselt. IUCN-i esindajad peavad järeldusi ennatlikuks.

  • foto
    Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal
    07.11

    Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

  • foto
    Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine
    07.11

    RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

  • foto
    Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad
    07.11

    Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

  • foto
    Valgus võib taimevart mööda juurteni levida
    03.11

    Kui olete pettunud, et kogu Eestit katma kavandatud ülikiire internetivõrgu valguskaabli ots siiski päriselt teie kodumajakeseni ei jõua, nagu loodetud, siis võib teid veidi lohutada, aga võibolla ka hoopis hullemini vanduma ajada korea teadlaste väide, et tõenäoliselt liigub valgus justkui mööda kaablit ka teie maja ümber kasvavate taimede sees.

  • foto
    Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne
    02.11

    Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

  • foto
    Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad
    31.10

    Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

  • foto
    Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra
    28.10

    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

  • foto
    Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu
    27.10

    Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

  • foto
    Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
    24.10

    Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.

  • foto
    Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega  
    24.10

    Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

  • foto
    Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema
    22.10

    Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

  • foto
    Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?
    21.10

    Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

  • foto
    Pärdikud valmistavad tahtmatult kivitööriistu
    20.10

    Brasiilias metsades elavad kaputsiinahvid valmistavad kive lõhkudes teadvustamatult kivikilde, mis meenutavad ligilähedaselt iidsete inimeste poolt miljonite aastate kasutatud tööriistu. Tähelepanek manitseb antropolooge muististe tõlgendamisel täiendavale ettevaatusele ja seab kahtluse alla inimeste esivanemate nupukuse.

  • foto
    Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu
    20.10

    Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.

  • foto
    Iidsed koopamaalingud heidavad valgust evolutsiooni keerdkäikudele
    19.10

    Segaverelistel pole looduses kohta. Värske DNA-l põhinev uuring näitab aga, et kahe väljasurnud liigi ristumine mängis tänapäeva Euroopa suurimale imetajale – euroopa piisonile – selle tänapäevase kuju andmises võtmerolli. Mõistatuse üheks võtmeks olid iidsed koopamaalingud.

  • foto
    Teadlased vaidlevad, kas langenud puulehed tuleks kokku riisuda või maha jätta
    18.10

    Teadlased vaidlevad selle üle, kas puudelt langenud lehed oleks mõistlik kokku riisuda või oleks keskkonnale kasulik see, kui langenud lehed jääksidki maha. Vaidlustest hoolimata käib linnades agar lehtede kokkuriisumine, mis läheb meile ka raha maksma.

  • foto
    Teadlased tegid selgeks, miks poetomatite maitse tihti plasti meenutab
    18.10

    Kui mõned inimesed on mõnikord öelnud, et mõned poes müüdavad tomatid oleksid mõneti justkui plastist tehtud, siis on nende väide selles mõttes õigustatud, et tihtilugu ei ole poetomatitel tõesti värsket tugevat tomatist lõhna ega maitset, mis iseloomustab otse kasvuhoonest nopitud punavilju.

  • foto
    Leho Tedersoo jutustab Sirbis seeneriigi varjatud elurikkusest
    15.10

    Eestis on teada 7000–8000 seeneliiki. Kui lisada juurde mulla molekulaarsete uuringutega leitud, siis tõenäoliselt ületab liikide arv 100 000 piiri.