Väljasuremisohus varesed kasutavad osavalt tööriistu

Hawaii vares. (Foto: Ken Bohn / San Diego Zoo Global)
Jaan-Juhan Oidermaa
16.09.2016 12:33
Rubriik: Loodus

Linnuaju pole juba ammu solvang. Mõned sulelised ilmutavad aga lausa erilist nupukust. Teadlased on leidnud teise varelaste liigi, kes kasutab loomupäraselt toiduotsingutel tööriistu. Kohastumusele vaatamata on Hawaii varesed ehk ʻalalād tänaseks loodusest kadunud.

''See võib kõlada küll hullumeelselt, aga mul on hea põhjus uskuda, et teie hoolealused kasutavad tööriistu,'' kostus 2012. aastal Hawaii saarel asuva Keauhou linnukaitse keskuse telefoni kõlarist. Toru otsas oli Christian Rutz, maailma teises otsas Šotimaal asuva St. Andrewsi ülikooli bioloog. Järgnenud reaktsioon polnud just see, mida mees ootas. ''Ma sain vastuseks ''Jah. Me oleme seda aeg-ajalt näinud. Kuid me ei arvanud, et see on midagi erilist','' meenutas Rutz ERR Novaatorile antud intervjuus.

Sõltuvalt sellest, mida tööriistade kasutamise all täpselt mõeldakse, on aga tegu loomariigis vägagi haruldase nähtusega. Teada on vaid käputäis liike, kes annavad looduses leiduvale materjalile – olgu selleks näiteks oksaraod või kivid – enne selle enda tarbeks kasutusse võtmist vajadusel teise kuju. ''Inimesed on ilmselt selle ebatavalisuse tõttu oodanud, et täiendavate tööriistakasutajate avastamiseks pead lihtsalt õigel ajal õigesse kohta sattuma,'' tõi bioloog välja võimaliku põhjuse, miks ʻalalād siiani tähelepanuta jäid.

Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.

Hiljuti ajakirjas Nature ilmunud töö näitlikustab, et uute seda tegevate liikide leidmiseks ei pea lootma vaid pimedale õnnele. Enam kui kümme aastat tööriistu kasutavaid Uus-Kaledoonia vareseid uurinud Rutz täheldas mõne aasta eest nende morfoloogilisi eripärasid lahates muu hulgas, et neil on ebatavaliselt sirge nokk ja suured silmad. Bioloogil tekkis mõte, et samade tunnuste alusel saab otsida ka teisi tööriistu kasutavaid linnuliike. Vareslaste seas ringi vaadates jäid talle silma Hawaii varesed.

Ennustuse proovile panemiseks tegi Rutzi töörühm 109st toona elus olnud Hawaii varesest katseid kokku 104ga. Toiduotsingutel võttis lihtsad tööriistad appi 78 protsenti lindudest. ''Täiskasvanutest tegid seda aga praktiliselt kõik – umbes 93 protsenti. Näib, et Hawaii varesed peavad oma tööriistade kasutamise oskust paar aastat lihvima. On huvitav, et see üleminek langeb kokku nende suguküpseks saamisega,'' mõtiskles bioloog.

Kuid katsed ei tõestanud piisavalt üheselt, et liigil on tööriistade kasutamiseks selge eelsoodumus. Nii kasvatasid nad paari aasta vältel täielikus isolatsioonis üles veel seitse tibu.

''Nad ei näinud seega kunagi, kuidas täiskasvanud linnud abivahendeid kasutasid. Teadlastena ei julgenud me käitumise tahtmatult esile kutsumiseks isegi pliiatseid käes hoida. Nii pidid nad selle ise spontaanselt oma arengu käigus läbi hammustama. Ja seda nad ka tegid. See on põnev, kuna viitab, et ʻalalād on juba evolutsiooniliselt mingil viisil programmeeritud tööriistu kasutama või on neil selleks teatav eelsoodumus,'' märkis Rutz. Tähelepanekul on potentsiaali anda sisekaemust tööriistade kasutamise evolutsioonilise tagapõhja kohta laiemalt.

Linnuliikide põhjal, kelle seas on tänaseks tööriistade kasutust täheldatud, oletab Rutz, et käitumismustri avaldumine on seotud troopikasaarte eripärade ja isoleeritusega. ''Neil saartel puuduvad tavaliselt rähnid ja neile sarnanevad putuktoidulised linnud ehk nende nišš on täitmata. Vähemalt on meil hetkel kaks, koos Galapagose tüvesirgiga kolm andmepunkti (muigab), mis hüpoteesi toetab, kuigi tegu võib olla ka täieliku kokkusattumusega,'' laiendas bioloog.

Samal ajal näitas fülogeneetiline analüüs, et Uus-Kaledoonia ja Hawaii vareste ühine esivanem lendas maailmas ringi 11 miljoni aasta eest. ''Nad asuvad üksteisest evolutsioonipuus praktiliselt nii kaugel, kui nad üleüldse olla saavad. Nii on küllaltki loomulik eeldada, et tööriistade kasutamise oskus kujunes välja teineteisest sõltumatult ja nende ühine esivanem seda ei teinud,'' sõnas Rutz. Siiski soovitab mees põhjapanevate järelduste tegemisega veel oodata.

Kui inimeste edus on tööriistade kasutamine mänginud tõenäoliselt kriitilist rolli, siis ʻalalāte allakäiku võis see omal ajal isegi kiirendada. ''Hawaii ökosüsteemi seisund on kaasnevalt inimeste saabumisega oluliselt halvenenud, toimunud on võõrliikide sissetung, putukate asurkonnad on segi paisatud. Nišši, mida nad tööriistakasutajatena täitsid, sellisena enam lihtsalt ei eksisteeri. Kui oled evolutsiooniliselt kohastunud seda täitma, siis on sul probleem,'' nentis bioloog ja tõi paralleeli rähniga, kes on kaotanud võime puid toksida.

Tõehetk Hawaii vareste tuleviku osas saabub selle aasta novembris, kui pärast 20 aastat kestnud jõupingutusi linnud taas vabadusse lastakse. Esialgu saavad linnud otsese näljaga seonduva surmariski alandamiseks lisatoitu. Pikapeale peavad ʻalalād õppima aga taas omapäi hakkama saama ja laiendama selleks näiteks oma toidulauda. ''60 000 naela küsimuseks on seejuures, kas ja kui sageli hakkavad nad selle käigus kasutama tööriistu vabas looduses. Kuid kui nad seda tegema ei hakka, siis on sellel ka väga head põhjused,'' laiendas Rutz.

Uus-Kaledoonia vareste puhul on bioloog varem tähele pannud, et tööriistade kasutamise ajal ei pööra linnud ümbritsevale pea üldse tähelepanu ehk oht sel ajal kiskjate ohvriks langeda oleks äärmiselt kõrge. Vareste õnneks on aga kisklusrisk saarel suhteliselt madal.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Koerad mäletavad minevikusündmusi sarnaselt inimestele
    29.11

    Inimestel on harukordne võime mäletada sündmustest detaile, millele ei pööranud neid vahetult kogedes erilist tähelepanu või pidanud neid eriti oluliseks. Näiteks seda, mida sõid nad möödunud pühapäeval õhtusöögiks. Uus uurimus viitab, et inimeste episoodilisele mälule sarnanev mälutüüp on olemas ka koertel ja võib olla loomariigis arvatust märksa laialt levinum.

  • foto
    Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi
    28.11

    Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

  • foto
    Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust
    28.11

    Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

  • foto
    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel
    26.11

    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel. Puu, mis kuulub liiki ladinakeelse nimega Entandrophragma excelsum on 81,5 meetrit kõrge. Mägi kannab loomulikult nime Kilimanjaro ja on palju kõrgem. Puu kasvab ühes Kilimanjaro mäel leiduvas orus, mäetippudest kõvasti allpool.

  • foto
    Kookosevargad on tugevaimad koorikloomad
    24.11

    Kes on koorikloomade seas kõige tugevam? Kui uskuda jaapani teadlasi, siis on selleks kookosevaras – India ja Vaikse ookeani saartel elutsev krabi.

  • foto
    Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi
    23.11

    Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

  • foto
    Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust  
    21.11

    Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

  • foto
    Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"
    20.11

    Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

  • foto
    Leedlamp meelitab putukaid hõõglambist vähem
    16.11

    Putukad tulevad õhtul ja öösel ikka valguse peale kohale, kui on putukarohke aastaaeg. Nüüd selgub, et modernne leedlamp tõmbab putukaid ligi siiski märksa vähem kui traditsiooniline hõõglamp.

  • foto
    Lõkerdavad rotid avavad kõdikartuse tagamaid
    11.11

    Kõditamine ei pane lõkerdama mitte ainult inimesi, vaid ka rotte. Saksa neuroteadlased on leidnud nüüd näriliste ajust kõdikartusega seonduva ajupiirkonna, mis võiks anda aimu kõdikartuse vajalikkusest ja evolutsioonilisest tagapõhjast.

  • foto
    Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus
    11.11

    Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

  • foto
    Uuring: väljasuremisohus võib olla arvatust rohkem linnuliike  
    10.11

    Liikide väljasuremisriski hindamiseks satelliitseirel kogutud andmeid kasutanud teadlased nendivad, et ohustatud linnuliikide arv ületab ülemaailmse looduskaitse liidu punasesse nimistusse kantud liikide arvu kahekordselt. IUCN-i esindajad peavad järeldusi ennatlikuks.

  • foto
    Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal
    07.11

    Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

  • foto
    Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine
    07.11

    RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

  • foto
    Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad
    07.11

    Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

  • foto
    Valgus võib taimevart mööda juurteni levida
    03.11

    Kui olete pettunud, et kogu Eestit katma kavandatud ülikiire internetivõrgu valguskaabli ots siiski päriselt teie kodumajakeseni ei jõua, nagu loodetud, siis võib teid veidi lohutada, aga võibolla ka hoopis hullemini vanduma ajada korea teadlaste väide, et tõenäoliselt liigub valgus justkui mööda kaablit ka teie maja ümber kasvavate taimede sees.

  • foto
    Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne
    02.11

    Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

  • foto
    Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad
    31.10

    Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

  • foto
    Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra
    28.10

    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

  • foto
    Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu
    27.10

    Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

  • foto
    Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
    24.10

    Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.

  • foto
    Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega  
    24.10

    Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

  • foto
    Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema
    22.10

    Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

  • foto
    Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?
    21.10

    Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

  • foto
    Pärdikud valmistavad tahtmatult kivitööriistu
    20.10

    Brasiilias metsades elavad kaputsiinahvid valmistavad kive lõhkudes teadvustamatult kivikilde, mis meenutavad ligilähedaselt iidsete inimeste poolt miljonite aastate kasutatud tööriistu. Tähelepanek manitseb antropolooge muististe tõlgendamisel täiendavale ettevaatusele ja seab kahtluse alla inimeste esivanemate nupukuse.

  • foto
    Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu
    20.10

    Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.

  • foto
    Iidsed koopamaalingud heidavad valgust evolutsiooni keerdkäikudele
    19.10

    Segaverelistel pole looduses kohta. Värske DNA-l põhinev uuring näitab aga, et kahe väljasurnud liigi ristumine mängis tänapäeva Euroopa suurimale imetajale – euroopa piisonile – selle tänapäevase kuju andmises võtmerolli. Mõistatuse üheks võtmeks olid iidsed koopamaalingud.

  • foto
    Teadlased vaidlevad, kas langenud puulehed tuleks kokku riisuda või maha jätta
    18.10

    Teadlased vaidlevad selle üle, kas puudelt langenud lehed oleks mõistlik kokku riisuda või oleks keskkonnale kasulik see, kui langenud lehed jääksidki maha. Vaidlustest hoolimata käib linnades agar lehtede kokkuriisumine, mis läheb meile ka raha maksma.

  • foto
    Teadlased tegid selgeks, miks poetomatite maitse tihti plasti meenutab
    18.10

    Kui mõned inimesed on mõnikord öelnud, et mõned poes müüdavad tomatid oleksid mõneti justkui plastist tehtud, siis on nende väide selles mõttes õigustatud, et tihtilugu ei ole poetomatitel tõesti värsket tugevat tomatist lõhna ega maitset, mis iseloomustab otse kasvuhoonest nopitud punavilju.

  • foto
    Leho Tedersoo jutustab Sirbis seeneriigi varjatud elurikkusest
    15.10

    Eestis on teada 7000–8000 seeneliiki. Kui lisada juurde mulla molekulaarsete uuringutega leitud, siis tõenäoliselt ületab liikide arv 100 000 piiri.