Soojem maailm muudab sisalike soolist kuuluvust
Sisalike hulgas pole ebatavaline, et loomade soo määramisel mängib lisaks nende pärilikkusainele rolli ka keskkonna temperatuur, milles mune hautakse. Austraalia habeamagaame uurinud bioloogid nendivad, et keskmine õhutemperatuur võib mõjutada asurkonna emaste ja isaste osakaalu pöördumatul viisil.
Sõltuvalt liigist määravad sisalike soo sugukromosoomid, keskkonnatemperatuur või mõlema kombinatsioon. Habeagaamid (Pogona vitticeps) kuuluvad viimaste hulka. Clare Holleley Canberra ülikoolist kombineeris kolleegidega uuringu tarbeks 131 vabas looduses elava isendi kohta kogutud andmeid laboritingimustes tehtud eksperimentidega.
Holleley leidis, et 11 liigi asuala kõrgema keskmise temperatuuriga piirkonnas elaval väliste emaslooma tunnustega habeagaamil olid isaste sugukromoomid ZZ, tõestades sellega, et liigi isendite sugu saab tõepoolest temperatuuri mõjul muutuda. Kui aga taolised emasloomad paaritusid tavaliste isastega, määras nende järeltulijate soo vaid keskkonna temperatuur ning neil puudusid sugukromosoomid. Sisuliselt kaotas inimeste Y-kromosoomiga võrreldav sisalike W-kromosoom loomade jaoks oma tähtsuse.
Täiendavad laborikatsed näitasid, et isaskromosoomidega isenditel hakkasid emaste välised sootunnused avalduma, kui keskkonnatemperatuur ulatus üle 32 kraadi Celsisuse järgi. Kõik isaskromosoomidega muutusid emasteks, kui temperatuur küündis 36 kraadini Celsiuse järgi.
Samuti täheldas töörühm, et sugu vahetanud isaskromosoomidega isendid munesid kaks korda rohkem mune ning järeltulijate seas oli emaste osakaal tavapärasest suurem. Autorid hoiatavad, et see võib viia lumepalliefektini, mille käigus muutub emaste osakaal populatsioonis järjest suuremaks, mis vähendab edasi antava pärilikkusaine geneetilise mitmekesisust. Ajal, mil geneetiline mitmekesisus muutuvas maailmas liigil püsima jääda aitaks.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa