Lehetäide hulgas leiab väikesi vampiire
Enamik sipelgate ja lehetäide suhteid paistavad pealtnäha harmoonilistena. Sipelgad hoolitsevad lehetäide toidulaua eest ja pakuvad neile kaitset, lehetäid eritavad aga magusat nestet, mis sipelgatele maitseb. Putukatevahelised suhted ei pruugi aga olla alati nii harmoonilised – osa lehetäidest laseb end kanda sipelgavastsete juurde, et siis nende elumahladest toituda.
Rahvusvaheline töörühm eesotsas David Martinez-Torresega Hispaanias asuvast Valencia ülikoolist keskendus liigile Paracletus cimiciformis. Liiki kuuluvaid lehetäisid leidub kahte sorti. Neist ühed on ümara kehaga ning oliivrohelised, teised aga lapikud ja kollakat tooni. Vaatamata sellele on nende geneetiline kood laias laastus täpselt samasugune.
Lamedama kehaehitusega lehetäid toodavad lisaks kolme kemikaali, mida võib kohata ka sipelgaliigi Tetramorium semilaeve vastsete väliskestal. Sarnasusest piisab, et pahaaimamatud sipelgad kannaksid lehetäid kambrisse, kus hoiustatakse ka sipelgate vastseid. Martinez-Torres leidis kolleegidega, et vahetult pärast kambrisse jõudmist löövad lehetäid oma noka vastsete kesta ja hakkavad toituma nende vere ülesannet täitvast hemolümfist. Seejuures ei paistnud sipelgad lehetäide parasitismi märkavat.
Ümara kehakujuga lehetäid lasevad aga ennast sipelgatel ümmardada tüüpilisemal moel. Töörühm spekuleerib, et nähtav suhe aitab tagada lehetäi liigi säilimist. Ümara kehakujuga lehetäid annavad elu lamedatele lehetäidele, kes kantakse sügavamale maa alla, kus on talvel temperatuur kõrgem. Kevade saabudes toimetavad sipelgad lamedad lehetäid aga taas koos nende enda vastsetega maapinnale. Lamedate lehetäide paljunemisel sünnivad omakorda ka ümara kehaga lehetäid, kes siis sipelgate tähelepanu äratavad.
Töö autorid oletavad senise kirjanduse põhjal, et tegu on esimeste teadaoleva juhuga, kus lehetäid rakendavad agressiivset mimikrit.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa