Jääkarud ei jää jää sulades nälga
Kui kliima muudkui muutub ja Põhja-Jäämere jää üha sulab, siis jääkarud jäävad ikka elama. Nõnda väidavad Ameerika teadlased, kelle uurimistöö järgi saavad jääkarud hakkama ka siis, kui jää kadudes ka nende ühe peamise saaklooma, hüljeste kättesaadavus tugevalt kahaneb.
Linda Gormezano ja Robert Rockwell New Yorgis asuvast Ameerika Loodusmuuseumist kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et jääkarud võivad hüljeste asemel hakata püüdma ka näiteks põhjapõtru ja lumehanesid.
Gormezano ja Rockwell arvutasid põhjalikult läbi, kui palju võiksid jääkarud maismaalt söögipoolist hankides eluks vajalikke toidukaloreid saada ja jõudsid järeldusele, et jääkarude üha pikenevates maismaakülastustes ei maksa näha märki nende olukorra trööstitusest.
Autorite sõnul on jääkarud elulaadilt oportunistid, toiduvalikul paindlikud ja juba kõige vanematest loodusteaduslikest ülestähendustest nende kohta võime lugeda, et nad on söönud väga mitmesugust maismaa päritolu toitu.
Mõned teised teadlased on oma uuringutes ennustanud sajandi keskpaigaks jääkarudele massilist näljahäda, sest mitmete kliimamudelite järgi oleks selleks ajaks arktikas jääd nii palju vähemaks jäänud, et jääkarud ei pääseks kuuel kuul aastast oma peamistele jahialadele ligi. Aga neis prognoosides ei ole arvesse võetud jääkarude võimalusi maismaalt toitu hankida.
Gormezano ja Rockwell toovad nüüd näiteid, et Kanadas on nähtud, kuidas jääkarud sealseid põhjapõtru ehk karibuid püüavad. Seejuures ei kuluta nad karibu püüdmise peale rohkem energiat kui hülge püüdmise peale, nende kahe looma toiteväärtus on jääkaru jaoks aga enamvähem ühesugune.
Ka lumehaned ja nende munad sobivad jääkarule toiduks, ning Gormezano ja Rockwelli kinnitusel suudaksid lumehaned oma uue loodusliku vaenlasega kohaneda nii, et nende arvukus märgatavalt ei langeks.
Toimetaja: Priit Ennet, Marju Himma