Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi

Randel Kreitsberg, Tartu ülikool
28.11.2016 14:36
Rubriik: Loodus

Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

Ametliku nimega Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kätkeb endas enam kui miljonit eksemplari, meteoriitidest kuni elusate tarantliteni. Zooloogilistes kogudes on oletatavasti üle 640 000 eksemplari ja vaid väike osa (täpsemalt 3808 eksemplari) neist on välja pandud kaunites klaasvitriinides vähem kui aasta tagasi taasavatud loodusmuuseumis.

Villu Soon, Tartu ülikooli loodusmuuseumi teadur, täpsustab, et kõik muuseumi kogud on tegelikult avatud, ainult, et fondides olevad eksemplarid ei ole eksponeeritud. “Kõik huvilised saavad fondide sisu uurida ja see on täitsa tasuta, aga huvi peab olema põhjendatud. Eeldatavasti tulevad kogu uurima siiski tõsisema huviga spetsialistid, sest igaüht me kappe omal käel avama ei lase. Niisama imetlemine pole teaduskogu eesmärk.”

Uute liikide kirjeldamine toimub muuseumites

Üheks intrigeerivamaks teadusalaseks ülesandeks on zooloogiamuuseumite tegevus seoses uute liikide kirjeldamisega. Koos uue loomaliigi kirjeldamisega tuleb reeglite kohaselt määrata ka selle liigi esimene ehk tüüpeksemplar (holotüüp), kes saab siis uue liigi etaloniks. See eksemplar on aluseks tulevastele uuringutele, mis on seotud selle liigi või sugulasliikidega.

Nii peab teadlane iga kord, kui kahtlustab uue liigi avastamist, olema veendunud, et see ei ole samast liigist kui mõne olemasoleva liigi tüüpeksemplar. Selle kindlaks tegemiseks on sageli vaja uurida tüüpeksemplare ning võrrelda uuele liigile omaseid tunnuseid olemasolevate liikide tüüpeksemplaridega – just nendesamade konkreetsete isenditega, mis on hoiul muuseumites. Nii võib öelda, et maailma muuseumid hoiavad meie planeedi liigirikkuse ametlikke näidiseid – nii ka Tartu ülikooli loodusmuuseum. “Kindlasti on olulisel kohal ka õppetöö, kollektsiooni eksemplaride abil õpetatakse nii zooloogia osakonna üliõpilasi kui ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi,” lisab Soon.

“Ma ei oskagi öelda mis on kõige haruldasem eksemplar. Unikaalseid asju on kindlasti palju, kasvõi kõik nime kandvad tüüpeksemplarid on tegelikult unikaalsed. Või siis kukkurhundi kolju, neid ei tule juurde kusagilt [kukkurhunti peetakse väljasurnuks – toim.]. Püsiekspositsioonis olev rotikuningas [sabapidi kokkupõimunud rotipundar – toim.] on haruldus. Olulised on ka liikide Eesti esmaleiud, mitmed seni ainsad Eesti leiud.”

Habesääskede puhul pole suurus oluline

Tavalistes klaasist kaanega puukarpides on imepeenikese nõela külge kinnitatuna terve hulk silmaga vaevu nähtavaid sääskesid, osadel neist erkpunased nimesildid juures. Hans Remm oli putukauurija, kes imepisikestele sääskedele keskendudes kirjeldas maailmale sadu uusi liike – ja paljud neist esimestest isenditest on siin muuseumis.

Entomoloogina on Villu Soon Hans Remmi uurimistööga hästi kursis:

“Hans Remm tegeles kõikide putukatega (välja arvatud kiletiivalised) aga oma süstemaatilises uurimistöös keskendus ta habesääsklastele ja öölastele. Kui öölased olid küllalt uuritud rühm ja Remm tegeles rohkem olemasolevate liikide süstematiseerimisega, siis habesääsklaste puhul oli vaja uued liigid kirjeldada, sest neid ei olnud veel eriti uuritud. Uurimispiirkonnaks oli olude sunnil Nõukogude Liit, kus ta käis ka ise ekspeditsioonidel uut materjali kogumas aladel, kust habesääsklasi polnud varem kogutudki. Liikvel on number, et Remm kirjeldas 235 liiki habesääsklasi, aga ega ma neid üle pole lugenud.”

Olgugi et maailma mastaabis ei ole tegemist suurte kogudega, on Tartu ülikooli kogud siiski omanäolised just tänu Nõukogude Liidu aegsele aktiivsele täiendamisele ülejäänud maailmale suletud aladelt. Erinevalt Läti ja Leedu kolleegidest on Eesti loodusteaduslikud kogud täieõiguslikuks liikmeks Euroopa loodusteaduslike kogude konsortsiumis (Consortium of European Taxonomic Facilities, CETAF) ja seeläbi ollakse suurte kogude kõrval kenasti pildil.

200 aastat vana kollektsioon

1802. aastal rajatud muuseumi vanimad eksemplarid pärinevad 19. sajandi algusest. Üks kahest kollektsiooni sinilaup-amatsoonpapagoi topisest on ilmselt sama isend, kes kuulus muuseumi rajajale, looduslooprofessori Gottfried Albrecht Germannile ning on 1808. aasta inventariraamatus eluslinnuna märgitud. Vanimate eksemplaride hulka kuuluvad ka 1820ndatest kuulsa loodusteadlase Johann Friedrich von Eschscholtzi ümbermaailmareisilt kaasa toodud eksemplarid.

Muuseumi alguseks loetakse 6. aprilli 1802, mil saabus esimene suurem kollektsioon, milleks oli Tema Keiserliku Kõrguse suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitus: 11 kasti raamatute ja muu koguga. Oma praegustesse ruumidesse Tartus, Vanemuise 46, kolis muuseum ligemale sada aastat tagasi.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Talv võib olla rasvatihase geneetilise materjali segisti
    Eile

    Väljanägemiselt on kõik Euroopas elutsevad rasvatihased väga sarnased, kuid kas sarnane on ka isendite geneetiline taust?

  • foto
    Mis häält teeb mets-lehelind?
    16.01

    "Osooni" toimetaja Karl Adami näitab ja kirjeldab oma kohtumisi metsades siristava mets-lehelinnuga.

  • foto
    "Osoon": milleks on tarvis säilitada muuseumis putukaid või luid?
    16.01

    „Osoon“ käis Tartu loodusmuuseumi tagatubades ja vaatas aastakümnete jooksul bioloogide kogutud putukaid, loomi ja taimi. Aga kui kõik seesugune info on tänapäeval digitaalselt olemas, siis miks seda kõike veel muuseumikogudes hoida?

  • foto
    Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest
    16.01

    Peeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.

  • foto
    Teadlased äratasid nupuvajutusega hiirtes tapjainstinkti
    15.01

    Ühel hetkel jagab hall hiireke rahulikult puuri võrreldavalt stoilise kilgiga. Teisel hetkel rebib ta putukal ilma pikemalt mõtlemata pea otsast. Ainult sellepärast, et laborant pani ühe nupuvajutusega tehislikult tööle käputäie looma ajurakke. Rühm teadlasi on jälile saanud neuronivõrgustikele, mis vastutavad hiirte ajus jahipidamisinstinkti eest.

  • foto
    Araabia kohvipuu genoom sai järjestatud
    14.01

    Enam kui 70 protsenti maailmas joodavast kohvist on jahvatatud araabia kohvipuu, Coffea arabica, ubadest. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud selle kohvipuuliigi täieliku geenijärjestuse.

  • foto
    Haapsalus saab näitusel näha 40 liiki okaspuude käbisid
    13.01

    Haapsalu raamatukogus avati näitus, kus on väljas 40 liiki okaspuu käbid kogu maailmas.

  • foto
    100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine?
    13.01

    Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

  • foto
    Kukeseen kuulutati aasta seeneks
    10.01

    Lisaks aasta loomale ja linnule on alates esmaspäevast Eestil ka aasta seen. Eesti mükoloogiaühingu välja antav tiitel kuulub sedapuhku kukeseenele.

  • foto
    "Osoon" esitleb: kääksuva häälega pikaealised mardikad
    09.01

    Suvisel ajal võib niitudel, metsades ja suisa koduaedades kohata sadu erinevaid liike putukaid. Peale kõrvaharkide ja lepatriinude jäävad silma pikkade tundlatega putukad – siklased, keda Eestis on üle 100 liigi. “Osoon” tutvustab neid ebamaise välimuse ja häälega mardiklasi lähemalt.

  • foto
    Maanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseks
    09.01

    Tallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.

  • foto
    Saurusemunad haudusid kaua
    04.01

    Dinosaurused munesid. Kuid kui kaua nende munad pärast munemist haudusid, kuni neist väikesed saurusehakatised välja koorusid? Tuleb välja, et üsnagi kaua.

  • foto
    Linnastumine röövib inimkonnalt viljakat põllumaad  
    03.01

    Linnad neelavad maad. Aina hoogsama linnastumise tulemusel kaob maailmas 2030. aastaks 300 000 ruutkilomeetrit viljakandvat pinda. Teadlaste prognoosi kohaselt kaovad sealjuures just need maatükid, mis on ülemaailmsest keskmisest kaks korda viljakamad. Sellise arengu all kannatavad kiiresti kasvavad Aasia ja Aafrika piirkonad.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Sipelgas oskab õiget tööriista valida
    02.01

    Tundub, et mõned sipelgad on veel targemad, kui me seni arvasime.

  • foto
    Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist?
    29.12

    Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal.

  • foto
    Kompetentsikeskus muudab ka marjakestad väärtuslikuks kaubaks
    22.12

    Eesti toidusektori jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeroll kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamisel. Üks võimalus selleks on arendada koostöös teadlastega funktsionaalseid tervisetooteid.

  • foto
    Teadlased: Napoli lähistel asuv supervulkaan hakkab üles ärkama
    21.12

    Itaalia ja Prantsusmaa teadlased avalikustasid teisipäeval oma pikaaegse uuringu tulemused, mille kohaselt on Napoli linna lähistel asuv kaldeera taas üles ärkamas ning lähenemas kriitilisele survepunktile, mis omakorda võib tuua kaasa aktiivse supervulkaani.

  • foto
    Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele
    21.12

    Inimeste lähisugulastest šimpansid ilmutavad samasuguses olukorras võrreldavat soovi oma liigikaaslastele kahju teha ja neid aidata. Tulemused vihjavad, et prosotsiaalne käitumine ja soov teiste heaolu parandada on midagi inimestele ainuomast.

  • foto
    Inimeste peeniseluule andis viimase hoobi monogaamia  
    19.12

    Paaritumise ja oma geenide levitamise edukust kasvatava luukese kadumiseni viis inimeste puhul lisaks keskmisest lühemale suguühtele kalduvus monogaamiale, leiavad Londoni ülikooli kolledži teadlased.

  • foto
    Ibeeria ilvese genoomijärjestus aitab haruldust kaitsta
    2016

    Hispaania teadlased on ära järjestanud ibeeria ilvese, ühe maailma kõige ohustatuma kaslase genoomi. Selgus, et nagu kardetigi, on selle looma genoom ülimalt vaesunud. Liigisisene geneetiline mitmekesisus on ibeeria ilvesel isegi väiksem kui teistel ohustatud liikidel nagu kukkurkurat või tuttiibis.

  • foto
    Tartu ülikooli teadlased avastasid taimede süsihappegaasi tajumise alustalad
    2016

    Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Samas teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Selles on aidanud olulist selgust luua Tartu ülikooli teadlased. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.

  • foto
    Kannalt varbale kõnd teeb jalad pikemaks
    2016

    Inimese kõnniviisi uurinud teadlased täheldasid, et kannalt varbale liikuv kõndimine on energiasäästlik ning tagab pikema sammu kui teiste liikide varvastel kõndimine.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Isased vs emased – kes on nutikamad ülesannete lahendamisel?
    2016

    Inimese puhul eeldatakse sageli, et ruumilisusega seotud ülesannete lahendamise edukus kaldub meeste kasuks, kuna just mehed on evolutsiooni käigus pidanud läbima pikki vahemaasid saakloomi jälitades ja uusi toitumisvõimalusi otsides. Seetõttu on ruumimälu kodupiirkonda naasmiseks meestel märksa olulisem kui järglaste eest hoolitseval emal. Kuidas on aga lood loomariigis? Kas analoogia inimesega on kunstlikult võimendatud?

  • foto
    Linnalehmad sõid 220 hektarit rannaniitu viisakaks rohumaaks
    2016

    Aasta lõpus saab läbi pea viis aastat kestnud projekt „LIFE+ URBANCOWS ehk LINNALEHMAD“, mille eesmärk oli Pärnu linna rannaniitude taastamine ja sidumine linnakeskkonda.

  • foto
    Sauruse sabasuled säilisid merevaigus  
    2016

    Ühel Birma turul müüa pakutud merevaigutükikesest on leitud väikese dinosauruse väike sabajupp, mis on seal erakordselt kenasti vastu pidanud ligi sada miljonit aastat.

  • foto
    100 sekundi video: kuidas konnadele paremaid tingimusi luua
    2016

    Tartu ülikooli loomaökoloogia doktorant Elin Soomets räägib, kuidas vanade kuivenduskraavide kinniajamine ning kallastelt puude raiumine konnade sigimisele kaasa aitab.

  • foto
    Kaelkirjak on väljasuremisohus
    2016

    Kaelkirjakute arv on viimase 30 aastaga vähenenud pea kolmandiku võrra.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 
    2016

    Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.