11 000 aasta tagune kliimasoojenemine aitab mõista praeguse muutuse mõju loodusele

Selline võis näha taimestik ja maastik välja jääaja üleminekul jäävaheajale ehk pärast tugevat kliimasoojenemist 11 000 aasta eest. (Foto: Dr. Andreas Hugentobler/Wikimedia Commons)
Marju Himma
10.10.2016 11:41
Rubriik: Loodus

Kiireid kliimamuutusi, mis sarnanevad tänapäevastele, on ajaloos toimunud varemgi. Need võimaldavad tõmmata paralleele ka praeguse kliimamuutusega ja vaadata, kuidas see võib mõjuda looduskeskkonnale. Just ühe sellise uuringuga on valmis saanud Tallinna tehnikaülikooli teadlased.

„Öeldakse, et praegu on pretsedenditu kliimamuutus. Kuna meie tegeleme palju kaugema ajaga kui tänapäev, siis me ei saa öelda, mis toimub tulevikus, kuid me saame leida praegustele protsessidele mudeleid minevikust,“ selgitab Siim Veski, TTÜ üldise maateaduse professor.

TTÜ teadlased koos oma kolleegidega teistest riikidest uurisid, kuidas mõjus kliimasoojenemine jääaja üleminekul jäävaheajaks meie looduskeskkonnale ning avaldasid hiljuti sel teemal ka artikli ajakirjas Quaternary Science Reviews.

Teadlased tahtsid teada saada, kas tollest 11 650 aasta tagusest kliimasoojenemisel on sarnasusi praeguse kliimamuutusega ning vaadata, milliseid muutusi tõi see aeg looduskeskkonnas toona.

Öeldakse, et praegune kliimamuutus mõjutab rohkem Arktikat. „See kliimamuutus, mida meie uurisime, ongi Arktika analoog. Baltimaad olid sel ajal samas kliimavöötmes nagu praegu on Arktika.“

Tol ajal olid muutused Baltimaade aladel küllalt sarnased Arktika muutustele praegu. Veski selgitab, et siis muutusid arktilised alad kliimasoojenemise mõjul boreaalseks metsaks, siis tagasi arktiliseks, siis taas boreaalseks metsaks.

„Need muutused, mis praegu toimuvad, olid siis juba toimunud ja meil on väga hea materjal selle kohta,“ märgib Veski. See võtabki kokku TTÜ geoloogide viimase kümnendi töö: nad on uurinud just pleistotseeni üleminekut holotseeniks ehk hilisjääaja üleminekut jäävaheajaks. See aeg on 11–14 000 aastat tagasi.

Võtmesõna õietolm

Kuidas aga nii kauget aega üldse võimalik uurida on? Üks võtmesõna on siin õietolm. Kuna õietolm ladestub nii pinnases kui järvesetetes kihtidena, siis on neist võimalik võtta ka proove. Mida sügavamale vertikaalselt puurida, seda kaugemast ajast setted meile kõnelevad. Kuupsentimeetrise proovi alusel määratakse vastavast settekihist taimede liigiline kooslus, et öelda, millised taimed kasvasid selles piirkonnas teatud ajal.

Õietolmu andmete tõlgendamisel ja seletamisel on muidugi piiranguid: kuna see on kerge, lendub ta kaugele. Nii võib setetest leida ka nende taimede õietolmu, mis tegelikult sel ajal seal piirkonnas üldse ei pruukinud kasvada. Pilti annab aga täpsemaks ja terviklikumaks teha.

TTÜ teadlased võtsid aluseks nii enda kogutud õietolmu, taimejäänuste ja vetikate andmestiku ning lisasid analüüsi ka teiste teadlasrühmade andmestikke, näiteks mammutite ja põhjapõtrade kohta.

Kui seni on korraga analüüsitud näiteks ainult taimestiku või kliima kohta käivat, siis TTÜ geoloogid koos kolleegidega võtsid korraga arvesse suurema pildi, mis võimalda saada terviklikuma ülevaate toonasest bioloogilise muutuse kiirusest (biological turnover rate).

Bioloogilise muutuse kiirus väljendab kiiret ja radikaalset muutust kogu looduskeskkonnas, mitte ainult liikide väljasuremist.

Teada on, et viimane mammut suri Eestis 11 600 aasta eest. Me teame seda mammutijäänuste alusel, mis leiti Puurmani mõisa aladelt juba 19. sajandil. Mammutite väljasuremine langeb just sellesse samasse jäävaheaja perioodi.

Milline nägi muutus välja looduses?

Kuidas muutub pilt aga siis, kui lisame siia teadmise selle perioodi kliimamuutuste kohta? „Väidetakse, et mammut on stepi või tundra liik, kes metsas hakkama ei saa. Holotseeni kliimamuutuse ajal aga muutus 50 aastaga tundra metsaks,“ seletab Veski. Kuna me teame, et ka tänapäeval on liikide väljasuremise peamine põhjus asualade hävimine, siis kui 50 aastaga muutus tundra metsaks, siis sealt võib ilmselt otsida ka seletust mammuti väljasuremisele.

„Tol ajal [11 650 aasta eest – toim.] toimusid sellised järsud muutused tundra-mets-tundra-mets ja meie andmed näitavad, et mammuti lokaalne väljasuremine Baltikumi aladel on tingitud tema asuala taimestiku keskkonnamuutusest, mis toimus enam-vähem sama kiiresti kui tänapäeval,“ selgitab Veski.

Võib-olla ei sure meil tänapäeval kliimamuutuse tõttu siinsetel aladel liike välja, kuid me näeme ka juba praegu võõrliike, kes siinsetele aladele rändavad ning end kenasti sisse seavad. Olgu selleks näiteks kas või šaakalid, keda jahimehed meie metsades üha sagedamini kohtavad.

Kui aga püüda ette kujutada, kuidas muutus taimestik 11 000 aasta eest kliimasoojenemise mõjul, siis soovitab Siim Veski ette kujutada autosõitu Soome põhjaosast Põhjamere äärde, tundrast metsa. „On kõrge mets, segamets, siis läheb mets üha kiduramaks ja väiksemaks ning jääb ainult kask ja vaevakask,“ kirjeldab Veski.

Toona oli taimestiku muutus sel üsna väikesel Baltikumi alal päris märkimisväärne. Kuni 13 000 aastat tagasi oli Läti aladel täiesti liigirikas mets nelja puuliigiga, Lõuna-Eestis oli aga ainult kasevõsa, Põhja-Eestis aga ei olnud isegi mitte kaske, oli ainult polaarpaju ja tundrataim drüüas.

„Meie andmestik võimaldab sõita üle tuhandete aastate väga ilmekalt ja kiiresti. Kui jälgiksime seda tsonaalsuse muutust tänapäeva Eestis, võtaks see kõik väga kaua aega.“

Rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhtis hiljuti TTÜs doktorikraadi kaitsnud Normunds Stivrins, jõudis järeldusele, et kliimamuutus minevikus põhjustas praegusega küllalt sarnast bioloogilise muutuse kiirust maismaal ja vees.

„Selline muutus on ajaloos juba kord toimunud ja isegi mitu korda. Ning see on viinud liikide hävimiseni ja ümberpaigutumiseni. Ühest küljest võib selle põhjal öelda, et sellised muutused on toimunud ka varem ning midagi hullu pole juhtunud. Teisest küljest peaksime ütlema, et me peame muutusi jälgima ja saama aru, miks need toimuvad ja mis meie ümber toimuvad,“ arutles Siim Veski.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mimikri külvab segadust
    22.02

    Mimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.

  • foto
    Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks
    22.02

    Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

  • foto
    Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel
    21.02

    Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

  • foto
    Ühisujumine süstib delfiinile optimismi
    20.02

    Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

  • foto
    Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni  
    17.02

    Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

  • foto
    Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku
    17.02

    Neli Tartu ülikooli zooloogi avalikustasid eile laiemale lugejaskonnale uue elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi. Esimese kahe päevaga tuhandeid kordi loetud teaduslood näitavad, et Eesti avalikkuse jaoks on teadusteemad olulised ning üldauditooriumile suunatud formaat on teretulnud. Grupeering kutsub end ise intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0.

  • foto
    Sinitihased on asulates rasvatihastest märksa paiksemad
    14.02

    Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad mitmed linnuliigid neil "soojasaartel" kerge vaevaga kõhu täis nii inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest kui ka just lindudele mõeldud toidukohtadelt.

  • foto
    Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi
    10.02

    Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

  • foto
    Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid
    10.02

    Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

  • foto
    Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?
    07.02

    Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

  • foto
    Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed?
    06.02

    Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

  • foto
    Seks lumel ehk tõelised talveputukad
    03.02

    Kevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

  • foto
    Kas tihased on toidumajale truud?
    03.02

    Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

  • foto
    Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA?
    01.02

    Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

  • foto
    Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata?
    01.02

    Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

  • foto
    Kärbse lendu tüürivad kahesugused tiivalihased
    31.01

    Kärbest püüda ei ole kerge, sest kärbes on väga osav ja vilgas lendaja, kes sooritab tihti järske ja ootamatuid pöördeid. See käib nii tavalise toakärbse kui ka palju pisema äädikakärbse kohta, keda meeldib teadlastele väga uurida. Nüüd ongi ameerika teadlased äädikakärbeste peal välja uurinud, kuidas suudavad need putukad teha lausa lennult nii hästi nii äkilisi manöövreid.

  • foto
    Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias
    31.01

    1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.

  • foto
    Doktoritöö: Eesti ja Rootsi poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid
    30.01

    Eelseisval reedel kaitseb maaülikoolis doktoritöö Kadri Just, kelle uuringutest selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas. Viirus on ohtlik tomatitaimedele ega ohusta inimesi.

  • foto
    Päevaliblikad – mida nad söövad ja kas neid tasub süüa?
    30.01

    Liblikalised jagunevad ööliblikateks ja päevaliblikateks. Päevaliblikaid leidub maailmas umbes 28 tuhat liiki, Eestis leidub neid üle 110 liigi. Sarnaselt ööliblikatele, koosneb ka päevaliblikate elutsükkel neljast staadiumist: muna, röövik, nukk ja valmik.
 Mis on mis, sellest annab ülevaate "Osooni" autor Karl Adami.


  • foto
    Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel
    30.01

    Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

  • foto
    Leviala äärealal käib evolutsioon kiiremini
    30.01

    Äärepeal on areng kiirem. Ameerika teadlaste uuringust selgub, et liigi evolutsioon kulgeb liigi leviala perifeerias kiiremini kui keskpaigas. Kiirem evolutsioon aitab liigil paremini levida ja hõlvata uusi elualasid.

  • foto
    Tõestatud: tomatid on maitse kaotanud
    27.01

    Suurte ja hästi transporti taluvate tomatite ihaluses tehtud läbimõtlematu aretustöö viis tomatite geenipagasi vaesumise ja viljadele iseloomuliku maitse andvate geenialleelide kadumiseni, näitab suuremahuline geeniuuring. Lihtsamalt öeldes – poetomatitest aretati kogemata maitse välja.

  • foto
    Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad?
    27.01

    Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

  • foto
    Tehis-DNA sillutab teed uutele ravimitele ja eluvormidele
    26.01

    Teadlased esitlevad esimest poolsünteetilist eluvorme, mis suudab tehislikku-DNA`d anda oma järeltulijatele edasi sisuliselt igavesti. Saavutus tõotab anda tulevikus ainest seninägematutele ravimitele ja eluvormidele.

  • foto
    Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas
    25.01

    Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

  • foto
    Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta
    25.01

    Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    23.01

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    23.01

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    23.01

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.

  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    20.01

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.