Suuri taimesööjaid ähvardab küttimine ja elukeskkonna häving
Pole saladus, et maailma suuremate taimesööjate käsi ei käi hästi. Uus uurimus näitab aga, et liha ja nende kehaosade pärast ei kütita vaid elevante ja ninasarvikuid, vaid samal põhjusel on üha suuremas ohus ka näiteks sebrad ja kaelkirjakud.
Ajakirjas Science Advances ilmunud analüüsi kaasati kõik nüüdisajal Maal elavad taimtoidulised loomad, kelle kehakaal ületab sadat kilogrammi. Kokku 74 liigi arvukuse muutuse uurimine näitas, et neist 60 protsenti ähvardab väljasuremine. Põhjustena nähakse inimpopulatsiooni kasvu, mida saadab kariloomade asustustihedus kasv ja elukeskkonna kaotus. Kolmandiku liikide asuala moodustab selle ajaloolisest keskmisest vaid viiendiku.
Oregoni osariigiülikooli ökoloog William Ripple'i juhitud töörühm oletas, et elukeskkonna kaotus mängib ka suurte rohusööjate allakäigus peamist rolli. Ent analüüsi kohaselt kujutab vahetumat ohtu nende küttimine liha, naha ja uskumuste kohaselt maagiliste kehaosade pärast. Linnades elavate inimeste elatustaseme tõus on kasvatanud nõudlust metsloomade liha järele. Ent samas jõuab see tihti ka vanadesse tööstusriikidesse ja Ida-Aasiasse.
Näiteks liha ja naha pärast tapetakse kaelkirjakuid, mil gorillade puhul jõuavad turule nende väidetavate raviomaduste tõttu loomade pead, käed ja jalad. Jõehobude laskmisel on sageli eesmärgiks vandli hankimine, mida leiab loomade hammastest.
Töörühm nendib, et suuremate taimtoiduliste arvukuse kahanemine mõjutab eriti teravalt Aasia ja Aafrika liigirikkust ning ka inimest. Kui elevandidhoiavad muu hulgas metsalagendikke taasmetsastumast, siis teised rohusööjad kannavad oma nälga rahuldades teadvustamatult laiali taimeseemneid. Samuti on metsloomade liha arengumaades enam kui miljardi inimese toidulaua lahutamatu osa.
Ripple'i töörühm jõudis sarnastele järeldustele eelmisel aastal maailma suurkiskjate käekäiku uurides.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa