Alanud aasta puud on kukerpuu ja kikkapuu
Aasta puu valimise mõte pärineb Tartu ülikooli professor Viktor Masingult. Ajakiri Eesti Loodus alustas sellega 1996. aastal ning siis sai aasta puuks kadakas. Ligi kahekümne aasta jooksul on tähelepanu saanud kõik tuntumad puuliigid. Nüüd on järg jõudnud selliste puudeni, mis meenutavad pigem põõsast.
2015. aasta puudeks on kukerpuu ja kikkapuu. Nime poolest on need kaks sarnased, kuid lähisugulased nad pole. Taimeteadlased liigitavad kukerpuu ja kikkapuu eri sugukondadesse. Ka levik on neil kahel puul täiesti erinev.
Kukerpuu kasvab Põhja- ja Lääne-Eesti paepinnal. Kikkapuu on haruldasem ja looduskaitse all. Teda võib leida Läti piiri äärest Koiva jõe kallastelt ning Saaremaalt Sõrvest.
Kukerpuud on rahvasuus kutsutud barbarissiks ja hapumarjapuuks. Esimene nimi pärineb saksa keelest (die Berberitze), teine aga kinnitab ilmselget tõsiasja – kukerpuu punakad marjad sisaldavad ohtrasti erinevaid happeid. Hapude marjade mahlast valmistatakse Barbarissi karamellkompvekke. Rahvameditsiinis on kukerpuu vilju kasutatud ka seedehädade korral.
Kukerpuu hapud marjad on kõigile teada Barbarissi kommidena. Foto: Amadej Trnkoczy/Flickr Creative Commons
Kikkapuu seevastu on üleni mürgine. Taim meeldib aednikele ja haljastajatele, sest kasvab kiiresti ja talub külma. Sügisel pakub kikkapuu ohtralt silmarõõmu – küpsed viljad on kaunilt punased ning ka lehed muutuvad tihti ruugeks.
Kikkapuu viljad on kuivad ega meelita end toiduks proovima. Foto: Toomas Kukk
Kukerpuude hulgas eelistatakse ilutaimedena pigem Aasiast pärit liike, sest nood ei kanna edasi kõrreroostet. Too tibatilluke parasiitseen elutseb nisul ja rukkil, kuid oma pikas ja keerukas elutsüklis peab ta peremeest vahetama. Suguliseks paljunemiseks kolib kõrrerooste elama kukerpuule ja sellelt toimub kevadel teravilja uus nakatamine. Sestap on talumehed kukerpuid põldude lähedusest maha raiunud.
Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk on hea taimede ja nende leviku tundja. Eesti vanima loodusajakirja toimetamise kõrval töötab Kukk Eesti maaülikooli botaanika osakonnas ja hoolitseb sealse herbaariumi eest. Alates käesolevast aastast on muuhulgas Eesti taimede uue levikuatlase välitööde projektijuht.
Aasta puud on paarikaupa käinud ennegi – 2011. aastal jalakas ja künnapuu ning 2014. aastal paakspuu ja türnpuu. Miks valiti seekord kukerpuu ja kikkapuu?
Varasematel aastatel on puude paare või terveid perekondi olnud tihti – näiteks oli aasta puu paju, ent paju perekonnas on meil ligi 20 liiki. Seekordseid aasta puid ühendab vaid nimeline sarnasus. Taimed on siiski nii erinevad, et vahetegemine on väga lihtne.
Teine põhjus mõlema valimisel on geograafiline: looduslikult on kikkapuu teada vaid Lõuna-Eestist ning kukerpuu peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestist. Nii saab öelda, et lõuna- ja põhjaeestlastel on oma aasta puu.
Eesti Looduse uudises anti teada, et "… Viimastel aastatel on jõudnud järg põõsasjate puude juurde." Kuidas peaks loodusekaugem inimene põõsal ja puul vahet tegema?
Ega peagi, ühed puittaimed mõlemad. Põõsal on tüvesid mitu, neid on kohe terve põõsas. Puul on sagedamini vaid üks tüvi. Kuid looduses võib tavaliselt sirge puuna kasvav kask moodustada madala põõsa ning enamasti põõsana teada kadakas sirguda väikeseks puuks. Esimene aasta puu oligi kadakas, keda olema harjunud nägema pigem maadja põõsana kui puuna.