Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne

Šimpans ja bonobo. (Foto: Thomas Lersch/San Diego ülikool/Wikimedia Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
2.11.2016 13:40
Rubriik: Loodus

Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

''Šimpansid ja kääbusšimpansid on üksteisest lahutatud Kongo jõega. Pikka aega peeti nende eraldumist n-ö puhta lahknemise heaks näiteks,'' selgitas uurimuse kaasautor Pille Hallast, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vanemteadur.

Loomade käitumises ja füüsises on selged erinevused. Bonobod on väiksemad, nõtkemad ning sotsisaalses hierarhias on esikohal emased. Šimpansid on seevastu jässakamad, nende kehaehitus sõltub soost ja võim on üksikute isaste käes. Ajakirjas Science ilmunud töö näitab nüüd, et just nagu suuremas osas inimestest on natuke neandertallast, leidub šimpansite genoomis bonobote pärilikkusainet.

''Uuring on esimene sellises mahus tehtud teadustöö. Selle võimalikkus taandub laias laastus üsna lihtsatele põhjustele. Esiteks tehnoloogiate areng – ainult viimastel aastatel on võimalikuks saanud kogugenoomide kiire ja suhteliselt odav järjestamine. Teiseks väga oluliseks põhjuseks on DNA proovide kogumise keerukus,'' lisas vanemteadur.

Loomaaedadest on küll pärilikkusaine saamine lihtne, kuid kasulikku infot saab nõnda suhteliselt vähe. ''Tihti pole teada, kust loomad pärit on ning pikka aega on šimpanseid ilma alamliikide infot arvestamata ühte puuri pandud,'' nentis Hallast. Sellised loomad ja nende järglased tõsiseks populatsiooni ajaloo uuringuks ei sobi.

Ootamatu leid
Kopenhaageni loomaaia zooloogi Christina Hvilsomi töörühma algne eesmärk polnud otsida šimpansite genoomist jälgi vahekordadest teiste liikidega, vaid selgitada välja, kas nende DNA profiili saab seostada konkreetse geograafilise piirkonnaga. See võimaldaks toimetada näiteks salakaubitsejatelt konfiskeeritud loomad nende algsesse elupaika. Teadlaste rõõmuks oli see vabas looduses elava 65 šimpansi ja kümne bonobo näitel võimalik. Leviala ida- ja keskosas elavate Tšego ja Schweinfurthi šimpansite elupaika sai määrata lausa 50-kilomeetrise täpsusega.

Töörühm leidis aga ikka ja jälle tšegošimpansite genoomist ikka ja jälle bonobote geenijärjestusi. Tegu oli millegi enama kui kokkusattumusega. Täiendavad testid näitasid, et loomade genoomist moodustab kääbusšimpansite pärilikkusaine protsendi. Teisisõnu said šimpansid ja bonobod paarisaja tuhande aasta eest omavahel paaritudes sigimisvõimelisi järeltulijaid. Kahvatumaid jälgi liikide vahelisest seksist võis näha ka Nigeeria-Kameruni ja leviala idasosas elavate schweinfurthi šimpansite genoomis.

Üksikasjalikum analüüs näitas, et bonobod ja šimpansid heitsid esmakordselt ühte umbes 550—200 tuhande aasta eest, enne schweinfurthi ja tšego šimpansite lahknemist. Täiendavalt lisas viimaste genoomi kääbusšimpansite pärilikkusainet 100 000 aasta eest. Mis ajutised kontaktid täpselt võimalikuks muutis, jääb hetkel saladuseks. Üheks võimalusest on kliimamuutustest tingitud Kongo jõe veetaseme alanemine.

Šimpansite ja bonobote läbikäimisele viitavaid märke on nähtud ka eelnevates uuringutes, kuid seda on peetud märgiks erineval kiirusel toimuvast geenitriivist. Eksimus on mõistetav. ''Kuigi käesolevas töös kasutatud andmete maht on küllalt muljetavaldav, polnud geenivoolule viitavate tõendite leidmine lihtne, sest tegemist on siiski üsna nõrga signaaliga. Varasemad tööd pole suutnud seda usaldusväärselt tuvastada just liiga väheste andmete tõttu,'' rõhutas Hallast.

Huvitavad ajad
''Meie lähisugulaste demograafilise mineviku uurimine aitab kaasa ka inimeste kui liigi paremale mõistmisele – millal me teistest liikidest eraldusime, millised sündmused seda võisid mõjutada, geneetilise varieeruvuse ja selektsiooni mõistmine, k.a erinevate haigusvariantide levik, roll jne,'' tõi vanemteadur välja inimeste lähisugulaste pärilikkusaine uurimise olulisuse.

Laiemas plaanis võib aga oodata, et nüüdisaegsed genoomi järjestamise tehnoloogiad muudavad klassikalisi selgelt hargnevate okstega evolutsioonipuid üksjagu keerukamaks. Heaks näiteks on hiljuti ilmunud geeniandmetel põhinev uurimus, mille alusel on põhjust jagada kaelkirjakuid varasema ühe liigi ja mitmete alamliigi asemel kaelkirjakuid nelja liiki ning ühte alamliiki.

''Selliste tehnoloogiate ja suurte andmekogude olulisust nende küsimuste uurimisel ei tohiks kindlasti alahinnata, seda nii inimeste kui ka muude liikide evolutsioonilise ajaloo paremaks mõistmiseks. [...] See on kindlasti alles algus ja selliseid töid hakkab lähitulevikus üha rohkem ja rohkem ilmuma,'' kinnitas vanemteadur.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida
    25.02

    Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

  • foto
    Mimikri külvab segadust
    22.02

    Mimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.

  • foto
    Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks
    22.02

    Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

  • foto
    Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel
    21.02

    Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

  • foto
    Ühisujumine süstib delfiinile optimismi
    20.02

    Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

  • foto
    Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni  
    17.02

    Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

  • foto
    Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku
    17.02

    Neli Tartu ülikooli zooloogi avalikustasid eile laiemale lugejaskonnale uue elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi. Esimese kahe päevaga tuhandeid kordi loetud teaduslood näitavad, et Eesti avalikkuse jaoks on teadusteemad olulised ning üldauditooriumile suunatud formaat on teretulnud. Grupeering kutsub end ise intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0.

  • foto
    Sinitihased on asulates rasvatihastest märksa paiksemad
    14.02

    Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad mitmed linnuliigid neil "soojasaartel" kerge vaevaga kõhu täis nii inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest kui ka just lindudele mõeldud toidukohtadelt.

  • foto
    Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi
    10.02

    Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

  • foto
    Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid
    10.02

    Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

  • foto
    Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?
    07.02

    Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

  • foto
    Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed?
    06.02

    Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

  • foto
    Seks lumel ehk tõelised talveputukad
    03.02

    Kevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

  • foto
    Kas tihased on toidumajale truud?
    03.02

    Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

  • foto
    Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA?
    01.02

    Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

  • foto
    Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata?
    01.02

    Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

  • foto
    Kärbse lendu tüürivad kahesugused tiivalihased
    31.01

    Kärbest püüda ei ole kerge, sest kärbes on väga osav ja vilgas lendaja, kes sooritab tihti järske ja ootamatuid pöördeid. See käib nii tavalise toakärbse kui ka palju pisema äädikakärbse kohta, keda meeldib teadlastele väga uurida. Nüüd ongi ameerika teadlased äädikakärbeste peal välja uurinud, kuidas suudavad need putukad teha lausa lennult nii hästi nii äkilisi manöövreid.

  • foto
    Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias
    31.01

    1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.

  • foto
    Doktoritöö: Eesti ja Rootsi poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid
    30.01

    Eelseisval reedel kaitseb maaülikoolis doktoritöö Kadri Just, kelle uuringutest selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas. Viirus on ohtlik tomatitaimedele ega ohusta inimesi.

  • foto
    Päevaliblikad – mida nad söövad ja kas neid tasub süüa?
    30.01

    Liblikalised jagunevad ööliblikateks ja päevaliblikateks. Päevaliblikaid leidub maailmas umbes 28 tuhat liiki, Eestis leidub neid üle 110 liigi. Sarnaselt ööliblikatele, koosneb ka päevaliblikate elutsükkel neljast staadiumist: muna, röövik, nukk ja valmik.
 Mis on mis, sellest annab ülevaate "Osooni" autor Karl Adami.


  • foto
    Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel
    30.01

    Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

  • foto
    Leviala äärealal käib evolutsioon kiiremini
    30.01

    Äärepeal on areng kiirem. Ameerika teadlaste uuringust selgub, et liigi evolutsioon kulgeb liigi leviala perifeerias kiiremini kui keskpaigas. Kiirem evolutsioon aitab liigil paremini levida ja hõlvata uusi elualasid.

  • foto
    Tõestatud: tomatid on maitse kaotanud
    27.01

    Suurte ja hästi transporti taluvate tomatite ihaluses tehtud läbimõtlematu aretustöö viis tomatite geenipagasi vaesumise ja viljadele iseloomuliku maitse andvate geenialleelide kadumiseni, näitab suuremahuline geeniuuring. Lihtsamalt öeldes – poetomatitest aretati kogemata maitse välja.

  • foto
    Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad?
    27.01

    Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

  • foto
    Tehis-DNA sillutab teed uutele ravimitele ja eluvormidele
    26.01

    Teadlased esitlevad esimest poolsünteetilist eluvorme, mis suudab tehislikku-DNA`d anda oma järeltulijatele edasi sisuliselt igavesti. Saavutus tõotab anda tulevikus ainest seninägematutele ravimitele ja eluvormidele.

  • foto
    Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas
    25.01

    Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

  • foto
    Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta
    25.01

    Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    23.01

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    23.01

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    23.01

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.