Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne

Šimpans ja bonobo. (Foto: Thomas Lersch/San Diego ülikool/Wikimedia Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
2.11.2016 13:40
Rubriik: Loodus

Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

''Šimpansid ja kääbusšimpansid on üksteisest lahutatud Kongo jõega. Pikka aega peeti nende eraldumist n-ö puhta lahknemise heaks näiteks,'' selgitas uurimuse kaasautor Pille Hallast, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vanemteadur.

Loomade käitumises ja füüsises on selged erinevused. Bonobod on väiksemad, nõtkemad ning sotsisaalses hierarhias on esikohal emased. Šimpansid on seevastu jässakamad, nende kehaehitus sõltub soost ja võim on üksikute isaste käes. Ajakirjas Science ilmunud töö näitab nüüd, et just nagu suuremas osas inimestest on natuke neandertallast, leidub šimpansite genoomis bonobote pärilikkusainet.

''Uuring on esimene sellises mahus tehtud teadustöö. Selle võimalikkus taandub laias laastus üsna lihtsatele põhjustele. Esiteks tehnoloogiate areng – ainult viimastel aastatel on võimalikuks saanud kogugenoomide kiire ja suhteliselt odav järjestamine. Teiseks väga oluliseks põhjuseks on DNA proovide kogumise keerukus,'' lisas vanemteadur.

Loomaaedadest on küll pärilikkusaine saamine lihtne, kuid kasulikku infot saab nõnda suhteliselt vähe. ''Tihti pole teada, kust loomad pärit on ning pikka aega on šimpanseid ilma alamliikide infot arvestamata ühte puuri pandud,'' nentis Hallast. Sellised loomad ja nende järglased tõsiseks populatsiooni ajaloo uuringuks ei sobi.

Ootamatu leid
Kopenhaageni loomaaia zooloogi Christina Hvilsomi töörühma algne eesmärk polnud otsida šimpansite genoomist jälgi vahekordadest teiste liikidega, vaid selgitada välja, kas nende DNA profiili saab seostada konkreetse geograafilise piirkonnaga. See võimaldaks toimetada näiteks salakaubitsejatelt konfiskeeritud loomad nende algsesse elupaika. Teadlaste rõõmuks oli see vabas looduses elava 65 šimpansi ja kümne bonobo näitel võimalik. Leviala ida- ja keskosas elavate Tšego ja Schweinfurthi šimpansite elupaika sai määrata lausa 50-kilomeetrise täpsusega.

Töörühm leidis aga ikka ja jälle tšegošimpansite genoomist ikka ja jälle bonobote geenijärjestusi. Tegu oli millegi enama kui kokkusattumusega. Täiendavad testid näitasid, et loomade genoomist moodustab kääbusšimpansite pärilikkusaine protsendi. Teisisõnu said šimpansid ja bonobod paarisaja tuhande aasta eest omavahel paaritudes sigimisvõimelisi järeltulijaid. Kahvatumaid jälgi liikide vahelisest seksist võis näha ka Nigeeria-Kameruni ja leviala idasosas elavate schweinfurthi šimpansite genoomis.

Üksikasjalikum analüüs näitas, et bonobod ja šimpansid heitsid esmakordselt ühte umbes 550—200 tuhande aasta eest, enne schweinfurthi ja tšego šimpansite lahknemist. Täiendavalt lisas viimaste genoomi kääbusšimpansite pärilikkusainet 100 000 aasta eest. Mis ajutised kontaktid täpselt võimalikuks muutis, jääb hetkel saladuseks. Üheks võimalusest on kliimamuutustest tingitud Kongo jõe veetaseme alanemine.

Šimpansite ja bonobote läbikäimisele viitavaid märke on nähtud ka eelnevates uuringutes, kuid seda on peetud märgiks erineval kiirusel toimuvast geenitriivist. Eksimus on mõistetav. ''Kuigi käesolevas töös kasutatud andmete maht on küllalt muljetavaldav, polnud geenivoolule viitavate tõendite leidmine lihtne, sest tegemist on siiski üsna nõrga signaaliga. Varasemad tööd pole suutnud seda usaldusväärselt tuvastada just liiga väheste andmete tõttu,'' rõhutas Hallast.

Huvitavad ajad
''Meie lähisugulaste demograafilise mineviku uurimine aitab kaasa ka inimeste kui liigi paremale mõistmisele – millal me teistest liikidest eraldusime, millised sündmused seda võisid mõjutada, geneetilise varieeruvuse ja selektsiooni mõistmine, k.a erinevate haigusvariantide levik, roll jne,'' tõi vanemteadur välja inimeste lähisugulaste pärilikkusaine uurimise olulisuse.

Laiemas plaanis võib aga oodata, et nüüdisaegsed genoomi järjestamise tehnoloogiad muudavad klassikalisi selgelt hargnevate okstega evolutsioonipuid üksjagu keerukamaks. Heaks näiteks on hiljuti ilmunud geeniandmetel põhinev uurimus, mille alusel on põhjust jagada kaelkirjakuid varasema ühe liigi ja mitmete alamliigi asemel kaelkirjakuid nelja liiki ning ühte alamliiki.

''Selliste tehnoloogiate ja suurte andmekogude olulisust nende küsimuste uurimisel ei tohiks kindlasti alahinnata, seda nii inimeste kui ka muude liikide evolutsioonilise ajaloo paremaks mõistmiseks. [...] See on kindlasti alles algus ja selliseid töid hakkab lähitulevikus üha rohkem ja rohkem ilmuma,'' kinnitas vanemteadur.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    Eile

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    Eile

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    Eile

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.

  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    20.01

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.

  • foto
    Enamikku primaate ähvardab väljasuremisoht
    20.01

    Inimese suurim suguselts loomariigis on suures hädaohus. Suure rahvusvahelise ülevaateuuringu andmetel ähvardab väljasuremine tervelt 60 protsenti kõigist esikloomaliste ehk primaatide seltsi kuuluvatest liikidest, kolmel neljandikul primaadiliikidest väheneb aga arvukus.

  • foto
    Namiibia nõiaringide saladus hakkab lahenema
    19.01

    Namiibia kõrbe täpistavad korrapäraste ''nõiaringide'' päritolu on pannud inimesi kukalt kratsima juba sajandeid. Kuigi nüüdseks on selge, et nende taga pole taevased jumalad või maa-alused draakonid, kogub nende olemuse üle peetav teaduslik debatt alles hoogu. Uus uurimus vihjab, et oma tõetera võib olla sees mõlema peamise leeri poolt pakutaval selgitusel.

  • foto
    Keeruka elu juured võivad peituda asgardite seas
    18.01

    Rootsi mikrobioloogide juhitud teadlasrühm on leidnud terve rea päristuumsetele sarnanevaid ürge. Skandinaavia jumalate järgi nimetatud arhedes võib peituda võti, kuidas arenesid suhteliselt lihtsa ehitusega mikroobidest taimed, loomad ja lõpuks ka inimesed.

  • foto
    Tiigrid saaks Kesk-Aasiasse tagasi tuua
    18.01

    Ka Kesk-Aasias elas kunagi tiigreid. Nüüd väidab rühm teadlasi olevat täiesti mõeldava, et kunagi võiks seal jälle tiigreid elada.

  • foto
    Talv võib olla rasvatihase geneetilise materjali segisti
    17.01

    Väljanägemiselt on kõik Euroopas elutsevad rasvatihased väga sarnased, kuid kas sarnane on ka isendite geneetiline taust?

  • foto
    Mis häält teeb mets-lehelind?
    16.01

    "Osooni" toimetaja Karl Adami näitab ja kirjeldab oma kohtumisi metsades siristava mets-lehelinnuga.

  • foto
    "Osoon": milleks on tarvis säilitada muuseumis putukaid või luid?
    16.01

    „Osoon“ käis Tartu loodusmuuseumi tagatubades ja vaatas aastakümnete jooksul bioloogide kogutud putukaid, loomi ja taimi. Aga kui kõik seesugune info on tänapäeval digitaalselt olemas, siis miks seda kõike veel muuseumikogudes hoida?

  • foto
    Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest
    16.01

    Peeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.

  • foto
    Teadlased äratasid nupuvajutusega hiirtes tapjainstinkti
    15.01

    Ühel hetkel jagab hall hiireke rahulikult puuri võrreldavalt stoilise kilgiga. Teisel hetkel rebib ta putukal ilma pikemalt mõtlemata pea otsast. Ainult sellepärast, et laborant pani ühe nupuvajutusega tehislikult tööle käputäie looma ajurakke. Rühm teadlasi on jälile saanud neuronivõrgustikele, mis vastutavad hiirte ajus jahipidamisinstinkti eest.

  • foto
    Araabia kohvipuu genoom sai järjestatud
    14.01

    Enam kui 70 protsenti maailmas joodavast kohvist on jahvatatud araabia kohvipuu, Coffea arabica, ubadest. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud selle kohvipuuliigi täieliku geenijärjestuse.

  • foto
    Haapsalus saab näitusel näha 40 liiki okaspuude käbisid
    13.01

    Haapsalu raamatukogus avati näitus, kus on väljas 40 liiki okaspuu käbid kogu maailmas.

  • foto
    100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine?
    13.01

    Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

  • foto
    Kukeseen kuulutati aasta seeneks
    10.01

    Lisaks aasta loomale ja linnule on alates esmaspäevast Eestil ka aasta seen. Eesti mükoloogiaühingu välja antav tiitel kuulub sedapuhku kukeseenele.

  • foto
    "Osoon" esitleb: kääksuva häälega pikaealised mardikad
    09.01

    Suvisel ajal võib niitudel, metsades ja suisa koduaedades kohata sadu erinevaid liike putukaid. Peale kõrvaharkide ja lepatriinude jäävad silma pikkade tundlatega putukad – siklased, keda Eestis on üle 100 liigi. “Osoon” tutvustab neid ebamaise välimuse ja häälega mardiklasi lähemalt.

  • foto
    Maanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseks
    09.01

    Tallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.

  • foto
    Saurusemunad haudusid kaua
    04.01

    Dinosaurused munesid. Kuid kui kaua nende munad pärast munemist haudusid, kuni neist väikesed saurusehakatised välja koorusid? Tuleb välja, et üsnagi kaua.

  • foto
    Linnastumine röövib inimkonnalt viljakat põllumaad  
    03.01

    Linnad neelavad maad. Aina hoogsama linnastumise tulemusel kaob maailmas 2030. aastaks 300 000 ruutkilomeetrit viljakandvat pinda. Teadlaste prognoosi kohaselt kaovad sealjuures just need maatükid, mis on ülemaailmsest keskmisest kaks korda viljakamad. Sellise arengu all kannatavad kiiresti kasvavad Aasia ja Aafrika piirkonad.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Sipelgas oskab õiget tööriista valida
    02.01

    Tundub, et mõned sipelgad on veel targemad, kui me seni arvasime.

  • foto
    Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist?
    29.12

    Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal.

  • foto
    Kompetentsikeskus muudab ka marjakestad väärtuslikuks kaubaks
    2016

    Eesti toidusektori jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeroll kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamisel. Üks võimalus selleks on arendada koostöös teadlastega funktsionaalseid tervisetooteid.

  • foto
    Teadlased: Napoli lähistel asuv supervulkaan hakkab üles ärkama
    2016

    Itaalia ja Prantsusmaa teadlased avalikustasid teisipäeval oma pikaaegse uuringu tulemused, mille kohaselt on Napoli linna lähistel asuv kaldeera taas üles ärkamas ning lähenemas kriitilisele survepunktile, mis omakorda võib tuua kaasa aktiivse supervulkaani.

  • foto
    Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele
    2016

    Inimeste lähisugulastest šimpansid ilmutavad samasuguses olukorras võrreldavat soovi oma liigikaaslastele kahju teha ja neid aidata. Tulemused vihjavad, et prosotsiaalne käitumine ja soov teiste heaolu parandada on midagi inimestele ainuomast.

  • foto
    Inimeste peeniseluule andis viimase hoobi monogaamia  
    2016

    Paaritumise ja oma geenide levitamise edukust kasvatava luukese kadumiseni viis inimeste puhul lisaks keskmisest lühemale suguühtele kalduvus monogaamiale, leiavad Londoni ülikooli kolledži teadlased.

  • foto
    Ibeeria ilvese genoomijärjestus aitab haruldust kaitsta
    2016

    Hispaania teadlased on ära järjestanud ibeeria ilvese, ühe maailma kõige ohustatuma kaslase genoomi. Selgus, et nagu kardetigi, on selle looma genoom ülimalt vaesunud. Liigisisene geneetiline mitmekesisus on ibeeria ilvesel isegi väiksem kui teistel ohustatud liikidel nagu kukkurkurat või tuttiibis.

  • foto
    Tartu ülikooli teadlased avastasid taimede süsihappegaasi tajumise alustalad
    2016

    Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Samas teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Selles on aidanud olulist selgust luua Tartu ülikooli teadlased. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.