Ürgmadudel võis olla neli jalga
Rühm paleontolooge järeldas umbes 120 miljoni aasta vanuse Brasiiliast pärineva neljajalgse roomaja fossiili uurimisel, et tegu on algelise maoga. Kuigi leid võiks viimaks madude päritolusse selguse tuua, jäävad mitmed teadlased liigituse suhtes skeptiliseks.
Ligikaudu 20 sentimeetri pikkune olend tuli Brasiilia kirdeosast päevavalgele juba enam kui paarikümne aasta eest, kuid sattus erakollektsioonist teadlaste kätte alles 2012. aastal. Erinevalt eelnevalt leitud arvatavatest protomadudest on nime Tetrapodophis amplectus kandval roomajal kahe kulgemiselundi asemel neli jalga. Lisaks tillukestele funktsionaalsetele jäsemetele iseloomustab olendit inimese sõrmeküüne suurune pea ning 160 selgroo- ja 112 sabalüli.
Briti ja saksa teadlastest koosnev Nicholas Longrichi juhitud töörühma hinnangul ei kasutanud T. Ampelectus jäsemeid mitte enam liikumiseks, vaid näiteks saagi haaramiseks või paaritumise ajal kaaslase kinni hoidmiseks.
Olendi maolikkusele viitab Longrichi ja tema sõnul veel mitu asjaolu. Esiteks on selle selgroolülide arv kaks korda suurem piirist, millest alates hakkavad elusorganismid eelnevate tähelepanekute kohaselt funktsionaalseid jäsemeid kaotama. (Loomad on jõudnud ajaloo vältel maoliku kehaplaanini mitmeid kordi). Samuti on roomaja hambad terava tipuga ja kergelt kõverdunud. Viimaks on osad selle soomustest piisavalt laiad, et katta tervet selle kõhu laiust, mida on peetud seni vaid madudele ainuomaseks tunnuseks.
Kokkuvõtlikult järeldab Longrich T. Amplectus'e väikeste jäsemete ja silindrilise saba põhjal, et maod võisid areneda urgudes elavatest maismaaloomadest, mitte näiteks maailmameredes ujunud roomajatest. Järelduse paikapidavusel ei saa olendit pidada siiski tõenäoliselt tänapäeval elavate madude otseseks eellaseks. Selle aasta alguses teatati nelja 143-167 miljoni aasta eest elanud maoliigi säilmete leidmisest.
Kui leidu kirjeldav töörühm peab uut leidu võrreldavaks umbes 150 aasta eest leitud ürglinnu fossiiliga, mis kujutas endas näitlikku ühenduslüli lindude ja dinosauruste vahel, siis mitmed teised paleontoloogid peavad tõlgendust küsitavaks.
Muu hulgas tuuakse välja, et olendi selgroolülide esikülg nõgus ja tagakülg kumer, mida näeb tänapäeval gekode, kuid mitte madude hulgas. Samuti näivad sellel puuduvat intercentrum'ina tuntud luukesed, mis moodustavad kõigi roomajate selgroolülide keskme. Seeläbi võiks liigi Tetrapodophis amplectus näol olla tegu hoopis mõne kauges minevikus väljasurnud loomarühma ellu jäänud esindajaga.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa