Mida teha kasu(ta)tu(d) valimisreklaamiga – disainer ja keemik räägivad
Homme algab aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mille jooksul on keelatud poliitiline välireklaam. See tähendab, et täna õhtul peavad kõik erakonnad võtma maha oma tänavapildis olevad plakatid. ERR Novaatorit hakkas aga huvitama, mis saab valimisplakatitest edasi ja mis juhtub nendega keskkonnas?
Eesti on kaetud reklaamplakatitega, millest mõni on tehtud sedavõrd ilmastikukindlast materjalist, et elaks tõenäoliselt üle õige mitu perioodi riigikogu valimistest valimisteni. ERR Novaator palus analüüsida plakateid kahel teadlasel oma vaatenurgast.
Plakat kandekotiks ja pinaliks
Marta Moorats juhendab Eesti kunstiakadeemias kursusi, mille keskmes on null-jäätmetega disain (zero waste design). See tähendab, et ühelt poolt mõeldakse eseme valmistamise juures väga täpselt läbi kogu tootmine, et ei tekiks tootmisjääke. Lisaks on see aga asjadele n-ö teise elu andmine. Meie valimisplakatid olid sedakorda lähteülesande materjaliks.
Marta Moorats vastas, et reklaamplakatid, mis on enamasti valmistatud vastupidavast ja ilmastikukindlast polüvinüülkloriidist ehk lühendatult PVC-st, passivad hästi korduvkasutatavate poe- ja kandekottide valmistamiseks.
Reklaamplagude servades on nende kinnitamiseks mõeldud tugevad metallist öösid, mida taaskasutatud materjalidega töötav disainer saab hästi rakendada näiteks kotisangade kinnituskohana. "Nutikas oleks poekotte valmistades kasutada zero-waste lõikeid, mille tulemusena ei teki jääke ehk saaks ära kasutada terve reklaamplakati. Niimoodi on ühendatud materjali arukas kasutamine ja upcycling [eesti k taaskasutus – toim] ning ei teki uut prügi ühekordsete poekottidena – ehk siis zero-waste igas mõttes!" ütles Moorats.
Kõige lähedasem on sellele mõttele Reformierakond, kes ERR Novaatori ja Valimisportaali päringule vastas, et kasutab oma PVC-st tehtud plakateid kinkekottide ja pinalite valmistamiseks. Paberist plakatid aga utiliseerib meediafirma, kellelt reklaam telliti.
Nii IRL, sotsiaaldemokraadid kui Keskerakond toimivad üsna sarnaselt: plakatite edasine käitlemine jäetakse reklaamifirma hoolde. Reklaamifirma, mis teeb Lõuna-Eestis välireklaame mitmele erakonnale, rääkis ERR Novaatorile, et lepingu kohaselt korjab reklaamifirma plakatid täna öösel ära ja saadab hiljem jäätmejaama. Seal toimitakse nendega edasi nagu tavapärase plastjäätmega.
Puuriidakate ja katusetihendus
Suuremad erakonnad võtavad teatud arvu plakateid ka endale näidistena arhiveerimiseks. Mitmed poliitikud küsivad enda näopildiga plakatid n-ö mälestuseks.
Maapiirkondades võtavad kandidaadid plakateid kasutusele ka majapidamistes. Näiteks toimib üks tugevast PVC-st tehtud plakat väga hästi puuriidakattena või ka suvisel ajal piknikukohta vihma eest kaitsva katusena. Kümnendi eest valimistel oma põhiülesande täitnud plakatid on leidnud tõhusa rakenduse näiteks plekk-katuse tihendmaterjalina – pidavat seni hästi teenima.
Lõviosa plakatitest jõuab aga siiski jäätmete hulka. Mis saab polümeerist tehtud plakatist looduses ning kuidas seda keskkonda kahjustamata käitlema peaks?
ERR Novaator ja "Aktuaalne kaamera" palusid Tartu Ülikooli keemiainstituudi vanemteaduril Uno Mäeorul analüüsida reklaamplakatite keemilist koostist. Mida keemik leidis, saab teada täna õhtul "Aktuaalsest kaamerast" ning ERR Novaatori portaalis ilmuvast täispikast videointervjuust.
Toimetaja: Marju Himma, Allan Rajavee