Meri müriseb ka sügavaimas süvikus
Kõige sügavamates meresügavustes, kilomeetritepaksuse veekihi all kõlab helisid üllatavalt rohkesti. Ameerika teadlased hoidsid titaankarpi peidetud mikrofoni kolm nädalat ligi 11 kilomeetri sügavusel Mariaani süvikus Challengeri nõos. Salvestust üle kuulates kõlas neil ootamatult kõrvus mitmekesine kakofoonia, mis sisaldas nii looduslikke kui ka inimtekkelisi helisid.
Robert Dziak Ameerika Ühendriikide riiklikust ookeani- ja atmosfääriametist NOAA ja ta kolleegid ka Oregoni osariigiülikoolist ja Ühendriikide rannavalvest teatavad, et meresügavuses valitsevas katkematus helitaustas on kuulda nii lähemate kui ka kaugemate maavärinate kõminat, kiusvaalade huilgeid, merepinnal möllava taifuuni mühinat ja isegi laevapropellerite põrinat.
Uuringu eesmärk oligi välja selgitada, milline on Vaikse ookeani põhjas praegu taustahelide baastase, mille põhjal tulevikus hinnata, kas ja kui palju tõuseb müratase inimtegevuse tagajärjel. Inimtekkeline meremüra on keskkonnasõpradele viimastel aastakümnetel üha enam muret teinud, sest on karta, et see segab vaaladel, delfiinidel, kaladel ja teistel mereloomadel orienteerumist, toiduotsingut ja omavahelist suhtlust.
Meresügavuses heli salvestada oli tehniliselt üsna keerukas, sest kasvõi rõhku on seal üle tuhande atmosfääri. Salvestusseade jäi pärast 23 päevast pidevat tööd ja välkmälu täitumist neljaks kuuks merepõhja, sest ülestõstmist segasid tihe laevaliiklus ja sagedased taifuunid. Kiiresti aga seadet üles tõsta ei saanud, sest rõhuvahega kohanemine nõudis aega. Õnneks saadi väärtuslik andmekandja ikkagi kätte ja selgitati süviku taustaheli baastase välja. Nõnda saame nüüd meremüramure asjus senisest teadlikumad olla.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa