Rootslased avastasid maailma vanima suguraku
Vihmausside, kaanide ja nende suguvendade evolutsioonilisest päritolust pole teadlastel kuigi head ülevaadet olnud. Seda osaliselt selle pärast, et nende organite kivistisi pole just kuigi palju leitud. Küll on aga leitud rõngasusside kookoneid. Just ühe taolise Antarktikast leitud kookoni uurimisel avastasid teadlased midagi väga huvitavat. Nimelt oli kookoni siseseina eritise kihi sisse jäänud spermatosoid.
Teadaolevalt on tegu maailma vanima elusorganismile kuulunud spermatosoidiga. Väärikas eas seemnerakk võib olla umbes 10 miljonit aastat vana. Paljudes inimestes tekitas see muidugi kohe küsimuse, kas sellest seemnerakust on võimalik saada pärilikkusainet, et taastada mõni eelajalooline liik? Vastus on aga ei – leitud seemnerakus pole säilinud orgaanilist materjali, mis võimaldaks sellest saada pärilikkusainet.
Tegu võib olla jõevähil parasiteerivale ussikesele kuulunud spermatosoidiga. Leiu teeb seejuures aga põnevaks asjaolu, et jõevähid elavad vaid põhjapoolkeral, see leid tuli välja aga Antarktikast.
Uurimisrühma juhtinud Rootsi loodusloo muuseumi paleobotaanik Benjamin Bomfleur selgitas, et spermatosoidid on väga õrnad ning kaduvad, mistõttu säilivad nad fossiilsetena üliharva. Kuna kookonist leiti spermatosoidi fossiil täiesti juhuslikult, avastati ühes sellega uus viis, kust neid ka tulevikus teatakse otsida.
See leid avab teadlastele uue tee vihmausside, kaanide ja nende sugulaste päritolu ja evolutsioonilise arengu uurimises.
Artikkel „Fossilized spermatozoa preserved in a 50-Myr-old annelid cocoon from Antarctica“ avaldati Rootsi Teaduste Akadeemia toimetistes.
Toimetaja: Marju Himma