Tartu ülikooli teadlased: Eesti peab tõstma kliimamuutustega kohanemise võimekust
Kliimamuutuse mõjud on Eestis teravnemas: viimasel poolsajandil on talved juba lühenenud, lumepäevade arv vähenenud ja erakorralised ilmastikuolud sagenenud.
Toetudes kliimamudelitele võib pessimistliku stsenaariumi kohaselt aasta keskmine temperatuur tõusta Eestis 21. sajandi lõpuks 4,3 kraadi võrra. See tähendab, et juba lähikümnenditel jääb Lääne-Eesti saartel talvine õhutemperatuur püsivalt üle null kraadi Celsiust ja sajandi lõpuks muutub lumine talv kogu Eestis haruldaseks.
Suviti aga sageneb mitmekordselt üle 30-kraadiste kuumalainete esinemine, tõustes tänaselt normilt 0,8lt juba 6-13 kuumapäevani. Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose hinnangul tõuseb ka sademete hulk võrreldes praegusega ligi viiendiku võrra, seejuures sagenevad just suvel kohalikke uputusi tekitavad paduvihmad. “Tugevad tormid sagenevad, merevee tase tõuseb Eesti rannikutel sajandi lõpuks suure tõenäosusega kolmandik kuni pool meetrit, laiendades rannikutel võimalikke üleujutusalasid. Juba täna, kui peaks tabama sajandi üleujutus, katavad üleujutusriskiga alad 40 km2 linnu-alevikke, kus elab ligi 7000 inimest,“ lausus Roose.
Kliimamuutuste kui vääramatu jõuga tuleb vältimatult kohaneda. Teadlaste hinnangul tuleb lisaks loomulikule või reageerivalt juhtumipõhisele kohanemisele kasvavaid kliimariske hakata Eestis maandama riiklikult ja strateegiliselt. Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja sisekaitseakadeemia teadlaste uuring seostab tulevikukliima stsenaariumid ühiskonnatrendidega ning on aluseks teadmistebaasi “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030” koostamiseks. Kogemusi kliimariskide hindamisel ja tulevikukliimaga kohanemisel lisavad uuringusse Norra, Soome ja Rootsi juhtivad eksperdid.
TÜ inimgeograafia vanemteaduri, projektijuht Antti Roose sõnutsi tuleb vaadata ja hinnata Eesti ühiskonna haavatavust pikemalt, tervelt aastakümnete kaupa ette ja prognoosida olusid isegi kuni 21. sajandi lõpuni. Samuti tuleb avalikkusel kliimariske teadvustada ning vastavalt otsustada, tegutseda ja käituda. Roose hinnangul ei ole küsimus ainult kliimamuutuses kui sellises: “Nii linnade planeerimisel kui ka terviseriskide ja hädaolukordade puhul seostuvad kliimamuutused ühiskonna arengutega märksa laiemalt ja sageli kaudselt. Eesti linnade ja inimeste haavatavus kliimamuutustest sõltub paljuski siinsetest sotsiaalmajanduslikest protsessidest, aga ka riigihalduse võimekusest.”
Projektijuhti sõnul tuleb kliimariskist tingitud hädaolukorrale, näiteks üleujutusele, maastikupõlengule või kuumalainele reageerida kiiresti, täpselt ja meisterlikult. Ohte saab ka ennetada ning kahjusid vähendada kohapõhiste riskihinnangute alusel. “Selleks tuleb parandada valdkondlike otsuste kliimakindlust, hoiatada riskirühmi ja arvestada vastasseoseid kõigis elukorralduse mõjuahelates. Oluline on tõsta otsuste kiirust ning täpsustada volitusi ametkondade ja kohalike omavalitsuste koostöös,” loetles Roose.
Uuringu tervisemõjude analüüs näitas olulist suremuse tõusu perioodil 1996–2013 juba temperatuuridel üle 27 °C. Teisalt ilmnes ka erinevus Lääne- ja Ida-Eesti vahel, kus rannikualadel oli mõju väiksem. Kuivõrd kuumalained sagenevad, siis pessimistliku kliimastsenaariumi juures oleks sajandi lõpuks oodata Eestis ligi tuhat liigsurma aastas. “Kuigi Eestis on hoiatussüsteemid olemas, oleks vaja täpsemalt paika panna, milliste õhutemperatuuride juures toimub info andmine elanikkonnale, millal antakse kuumahoiatused, kes need täpselt annab, milliseid meediakanaleid kasutatakse ning kust saab elanikkond informatsiooni, kuidas paremini kuumaga kohaneda,” selgitas tervise valdkonna juht, TÜ keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.
Dotsent Orru sõnul peame lisaks eelnevale muutuvas kliimas enam tähelepanu pöörama õhu- ja joogivee kvaliteedile, siirutajate kaudu levivatele haigustele nagu puukentsefaliit ja –borrelioos, toidus leiduda võivatele mükotoksiinidele ja bakteritele, suuremale UV kiirgusele suvel ja väiksemale päikesevalgusele talvel. “Samuti peame arvestama, et teatud osa pagulastest on ka kliimapagulased,“ lisas Orru.
Temaatikat arutatakse 18. augustil Pärnus, mil Eesti ja Põhjala teadlased kohtuvad kliimauuringu seminaril “Kliima muutub – kuidas kohaneda?”. Seminaril arutletakse kasvavate kliimariskide üle – kuidas muutub tormide, üleujutuste ja soojussaarte geograafia tuleviku kliimas ning milliseid poliitikameetmeid ja praktilisi kohanemislahendusi tuleks rakendada ruumilises planeerimises, tervishoius, hädaolukordades ja kodanikukaitses.
Island, Liechtenstein ja Norra on Euroopa majanduspiirkonna toetuste kaudu rahastanud projekti “Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas” 221 000 euroga.
Toimetaja: Sven Paulus, Tartu ülikool