Alvar Soesoo: Eesti geoteadused – kilbita või kilbil?

Alvar Soesoo. (Foto: ERR)
5.06.2016 17:20
Rubriik: Keskkond

Maa- ja loodusvarade teema vajab asjalikku arutelu, kuhu kaasatakse geoloogid, teaduspoliitikud, majandusmehed ja keskkonnaspetsialistid, kirjutab TTÜ füüsikalise geoloogia professor Alvar Soesoo ajalehes Sirp.

Spartalanna saatis poja sõtta sõnadega ''kilbiga või kilbil'', mis tähendas: pöördu tagasi võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahingus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil. Midagi selles iidses ütlemises on väga aktuaalne Eesti geoloogiateaduste kohta. Meie maavarad ei ole taasiseseisvusperioodil olnud kunagi nii fookuses kui praegu. Valitsuse tegevuskavas on maapõueressursse käsitletud mitmes võtmes. Tänu poliitilisele eestvedamisele on ka geoloogid ja geoloogiateadlased, keskkonnakaitsjad ja meedia asunud lahkama geoteaduste probleeme.

Oleme mõistnud, et riigi majandusele on maavarasid väga vaja, oleme algatanud esimest korda Eesti Vabariigi ajaloos maapõue­strateegia koostamise, oleme taaselustanud fosforiiditemaatika – küll kunagise fosforiidisõja sugemetega. Tundub, nagu teeks demokraatia võidukäiku, kõigil on võimalus protsessis osaleda ja kelleltki ei küsita, millised on tema tagapõhjateadmised selles valdkonnas. Kohati tundub, et hoolimata valitsuse ja teaduspoliitikute dirigeerimisest liiguvad protsessid ikka omasoodu.

Miks just fosforiit? Eestis on maavarasid, millele me ei ole viimastel aastakümnetel tähelepanu pööranud. Vabadus maavaradest rääkida tõi teadlaste ja ka rahva ette eeskätt fosforiiditemaatika. 1980ndate lõpul taasiseseisvumisele teed sillutanud teema on rahva ees uues kuues. Osalised vaidlevad selle üle, kas meil on piisavalt informatsiooni otsustamaks fosforiidi kaevandamise või mittekaevandamise üle.

Mõneti meenutab see küsimus teist aktuaalset, suurusjärkude võrra suuremat küsimust: millisesse Kuu piirkonda ehitame esimese baasi Päikese­süsteemi missioonide toetamiseks? Seda küsimust on ilmselt lihtsam lahendada, kuna infotihedus ja küsimusega tegelejate arv on märgatavalt suurem. Fosforiiditeema on eeskätt emotsionaalne, vahel kinni vanades, vahel ka uutes mõttestampides.

Geoloogidel on mõneti raske mõista, miks tulevikumaavaradest on välja valitud just fosforiit. On ju meil järel ka rohkesti põlevkivi, mis keskkonna- ja tehnoloogiapiirangutest hoolimata vajab uut tähelepanu. On meil graptoliitargilliiti ehk vana nimega diktüoneemat, mis lasub Põhja-Eestis fosforiidi peal ja sisaldab hulganisti kasulikke elemente tsinki, uraani, molübdeeni, vanaadiumi jm. On meil glaukoniiti, mis omakorda lasub graptoliitargilliidi peal ja on hea kaaliumi tooraineks ja muuks keemiatehnoloogiliseks kasutamiseks.

Tundub, et huviorbiidist on välja jäänud pea sada aastat tagasi avastatud Jõhvi kandi rauamaak, mis teatavasti kohati koos muude sulfiidsete maakidega asub meie aluskorra kristalsetes kivimites. Suure tõenäosusega on see Eesti suurim maavara. Pealegi on rauamaagi kaevandamine mitu korda väiksema keskkonnamõjuga kui muude nn kihtmaavarade, nagu fosforiit, graptoliitargilliit ja glaukoniit, maapõuest väljatoomine. Praegusaja huviorbiiti ei ole üldse sattunud meie karbonaatsetes kivimites olevad tsingi ja plii mineralisatsioonid, mille tekegi on suhteliselt ebaselge.

Puudu on teadmistest. Vaadatagu üht- või teistpidi, ikka jõuame järeldusele, et midagi on puudu. Ja see, mis puudu, on ajakohased teadmised. Nõukogude Eesti aegadel võidi ju puurida palju ja vahel puursüdamikke ka uurida, aga see oli tollal! Kas me saame tollaseid teadmisi otse üle kanda tänapäeva? Üksnes väikese osa neist. Tollal parandas pea iga mees oma autot ise, reguleeris karburaatoritki, kui vaja. Tänapäeva auto sõidab samuti neljal rattal, sel on rool ja istmed, aga mootori kallale me ise enam ei kipu.

Ühtki tänapäeva suuremat maavaraprojekti ei alustata sinisilmse arendaja rahakoti toel, vaid investeerijate ringi kaasatakse laialdaselt pankade kapitali. Kui arendaja läheb näiteks panka Eesti fosforiidi 1984. aasta geokeemilise ja kaardiandmestikuga, siis ilmselt ei näidata talle vaid ust, vaid kutsutakse kohale ka kiirabi. Fosforiidikaevandamise vastastel ei ole seega kindlasti vaja muretseda: meie teadmised fosforiidist ja teistest potentsiaalsetest tulevikumaavaradest on nii lünklikud, et ükski investor ei soovigi mingit projekti finantseerida.

Kliimamuutuste usku. Nüüd kerkib õigustatud küsimus: miks on meie teadmised maavaradest just sellised, nagu nad on? Teeme kiire võrdluse teiste Euroopa Liidu riikide ja ka meie otseste arengueeskujude Põhjamaadega ning leiame, et meil on asjad pisut teistmoodi küll. Võime ennast lohutada teadmisega, et meil on võimalus areneda, meil on võimalus teha nüüd teistmoodi kui nemad seal Põhjamaades, meie ees on valla kõik teed. Lase aga minna!

Torkides kõigile avalikku Eesti teadlaste andmebaasi avastame, et geoloogia vallas oleme sügavalt kliimamuutuste usku rahvas. Praegu ei ole neljas Maa-teadustega tegelevas ülikoolis ühtegi riigi finantseeritud projekti, mis toetaks maavarade või loodusvarade uuringuid. Ei ole ka projekte, mis tegeleksid maakoore evolutsiooni uurimisega, mis peaks olema üks geoloogia põhiülesandeid. Seda tüüpi uuringud on tavapärased teistes ELi arenenud riikides, Ameerikas, Jaapanis, Austraalias ja mujal.

Justkui kokkuleppeliselt sisaldub riigi rahastatavate teemade pealkirjades ''kliima rekonstruktsioon'', ''seosed mineviku kliima ja inimmõjuga'', ''paleokliima'', ''keskkonna- ja kliimamuutused'', ''muutused holotseenis'', ''mineviku kliima ja inimmõju'', ''pärastjääaja paleoökoloogia'' jms. Samal ajal räägivad poliitikud majanduskasvu tõhustamisest, rakendustest, ressursikasutusest!

Kas siis Eesti Teadusagentuurile ei ole viimaste aastate jooksul esitatud ühtegi uuringutaotlust maakoore ehituse, maakoores toimuvate protsesside, maa- ja loodusvarade uurimise vallas? Kahtlemata on! Kas nende taotluste tase oli nii palju madalam, et ei väärinud rahastamist? Enamasti mitte!

võibolla peaksime üle vaatama selle, kuidas hinnatakse riiklikke uuringutaotlusi, või ka selle, kes hindavad. Mida avastaksime, kui vaataksime järele, kes hindavad praegu geoteadusi, millise suuna esindajad? Hea publikatsioon kõrgetasemelises teadusajakirjas on kahtlemata oluline. Teiselt poolt, kui me kõik oleksime matemaatikud, siis ei sõidaks Eesti teedel ka autod, kuna teid ei oleks ehitatud ja kütustki ei oleks võimalik tankida, sest keegi ei nõustuks teid bensiinijaamas teenindama.

Geoteadused vajavad rahastust. Märgatav osa Eesti teadusest on koondunud tippkeskustesse. On pragmaatiline, et tipptasemel teaduse tarbeks tuleb luua tipptasemel keskkond ja parem palk. On samuti pragmaatiline, et tipptasemel rakendusteadus on niisama vajalik, tahavad ju ka praegused teadlased pensioniikka jõudes igakuist pensionimakset saada. Geoteaduste valdkonnas tippkeskust ei ole. Teadusgrantide taotlustes võistlevad maavarauurijad tippfüüsikute, -matemaatikute ja -keemikutega. Muidugi ei ole meil sellist edetabelit, et milline teadusvaldkond on parem kui teine.

Riigi tasakaalustatud arengu seisukohalt on aga oluline geoteadustes vajaduse- ja kvaliteedipõhise rahastusinstrumendi loomine. Riigi maa­varad on riigi strateegilise iseseisvuse ja majandamise alus. Seepärast ei saa ka rahastusinstrument olla pelgalt projektipõhine, nagu kahjuks enamik teadusrahastust olnud on. Õnneks ei seisa me selle mõttega enam kõledal tühermaal. Kuuldavasti on maavarade teema algatus leidnud koha riigi RITA* programmi (''Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine'') teemade nimistus.

Riik on seda teemat tähtsaks pidanud ilmselt esimest korda praeguse iseseisvusperioodi jooksul. Loodetavasti on riik nõus RITA kaudu tegema maavarauuringute sektorisse esmainvesteeringu. Loodetavasti alustatakse maa- ja loodusvarade teemal asjalik arutelu, kuhu kaasatakse geoloogid, haridus- ja teadusministeeriumi teaduspoliitikud, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusmehed ja keskkonnaministeeriumi keskkonnaspetsialistid.

Tegelikult on see kogu riigi, meie kõigi teema. Kuigi pessimistlikumad strateegid arvavad, et geoteadustel on valida vaid lahingust kilbita või kilbil tuleku vahel, terendab roheliste puude taga ka kolmas võimalus – saabuda koos kilbiga ning kümne aasta pärast anda Eesti majandusele tugev tõuge.

Alvar Soesoo artikkel ''Eesti geoteadused – kilbita või kilbil?'' ilmus algkujul ajalehes Sirp.

* RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm eesmärgiga suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel. Programmi kaudu rahastab SA Eesti Teadusagentuur Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringuid.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Soovitused kliimasõbralikuks toitumiseks
    21.02

    Eelistades lähedal kasvatatud toitu välismaisele ja kaugelttoodule ning vähendades liha osakaalu oma toidulaual saab iga inimene vähendada oma mõju kliimamuutusele, kirjutab Eestimaa looduse fondi kliimamuutuste teavitusjuht Meel Valk.

  • foto
    "Osoon" uuris kuiva maa ja süvavee vahele jäävaid alasid
    20.02

    Märgalad on kooslused ja maastikud, mis hoiavad ja koguvad vett. Sellepärast ongi nad märgalad. Need on ökosüsteemid, mis on kuiva maa ja süvavee vahel. See, et nad hoiavad vett, ongi see võtmekoht, mille pärast "Osoon" käis Endla looduskaitsealal Kaasikjärve rabas rahvusvahelisel märgalade päeval.

  • foto
    Mööbli-, plasti- ja rõivajäägid vormuvad soojaks ja uuteks toodeteks
    20.02

    Tööstuses tekib paratamatult jääke, olgu need tekstiilist või puidust – kõike saab teatud määral ära kasutada tootmise tõhustamiseks või kulude vähendamiseks. "Osoon" uuris, kuidas seda tehakse.

  • foto
    Uus-Meremaa on senitunnustamata mandri veepealne osa
    18.02

    Ei juhtu just väga sageli, et on põhjust teatada uue mandri leidmisest maakeralt. Uus-Meremaa teadlased annavad teada, et nende saareriik kujutab endast tegelikult veealuse kontinendi üle veepinna ulatuvat osa.

  • foto
    Ookeanisüvikud on tugevalt saastunud
    17.02

    Maailmamere sügavikes elavates kirpvähilistes leidub kohati rohkem saasteaineid, kui Hiina saastunud jõgedes elutsevates krabides, järeldavad Mariaani ja Kermadeci süviku nõlvadelt kogutud proove uurinud teadlased.

  • foto
    Millised tuuled puhuvad Hiiumaa hiigeltuulepargi ehitamisel?
    13.02

    Merele tuulepargi planeerimine on Eestis erakordne ettevõtmine. Mujal maailmas on meretuulepargid aina populaarsemad, sest maismaal jääb sobivat ruumi üha vähemaks ja merel on ka tuult rohkem. Ettevõte 4Energia on meretuulepargi äriprojekti arendanud juba 10 aastat, kuid miks plaanitakse seda just Hiiumaa rannikule? „Osoon“ uuris lähemalt.

  • foto
    Lumeilvesed käisid Eesti mägesid üle mõõtmas
    11.02

    2013. aastal ei teadnud keegi, et Kukumägi on Eesti 20 kõrgema mäe hulgas. Seda sellepärast, et keegi polnud piisavalt täpsete riistadega seda üle mõõtnud. „Osoon“ käis kaasas Tartu üliõpilaste looduskaitse ringi algatatud matkaga Lumeilves, millel mõõdetakse üle Eesti mäetippe.

  • foto
    Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?
    07.02

    Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

  • foto
    Ringkäik Eesti brändirahnude kivises maailmas
    04.02

    Rändkivides pole iseenesest midagi erilist, sest ainuüksi sentimeetrise läbimõõduga kristalset veerist, mis meie aluspõhjas ei paljandu, võib juba nimetada rändkiviks. Hiidrahnud on aga tõelised looduse imed ja Kunda lähedal Letipeal asuv Ehalkivi võiks vabalt olla Eesti "brändrahn". "Osoon" teeb põhjaliku sissevaate ränd- või hiidrahnude maailma ja tõestab, miks rahn tõesti ongi Eesti bränd. 

  • foto
    Graafikud: jaanuaris sadas keskmisest poole vähem
    01.02

    Jaanuari keskmine õhutemperatuur oli -2,1 °C, mis on paljuaastasest keskmisest 1,4 °C kõrgem. Vihma ja lund langes taevast tavapärasest poole vähem – vaid 26 millimeetrit

  • foto
    Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata?
    01.02

    Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

  • foto
    "Osoon" veealuste ohtude ja ohumärkide jahil
    30.01

    Punane, roheline, kollane, punane-valge, must-kollane – need värvilised jonnipunnisarnased suured tünnid ja kiitsakad silindrid pole muud kui mere suvised "liiklusmärgid", mis on talveks Rohuküla sadama kai äärde puhkama toodud. "Osoon" käis veeteede ametiga mere ohumärke välja korjamas.

  • foto
    Süvakivimite sees võib tekkida vett
    28.01

    Maakera suured veevarud ei tarvitsegi olla saabunud siia komeetidega, nagu tänapäeval enamasti arvatakse, vaid tekkinud kohapeal, meie planeedi sisemuses.

  • foto
    TTÜ teadusprojektiga püütakse põlevkivist väärtuslikku kerogeeni välja võtta
    27.01

    Tallinna tehnikaülikool sõlmis lepingu ettevõttega Kerogen, et asuda otsima põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiat.

  • foto
    Maavärin võis maailma kõrgeima mäe madalamaks teha
    26.01

    Maailma kõrgeim mäetipp Džomolungma võib pärast tunamullust Nepali maavärinat olla senisest madalamaks jäänud. Nii paistab satelliitidelt tehtud mõõtmiste järgi, aga india teadlased kavatsevad nüüd minna tipu kõrgust koha peale üle mõõtma.

  • foto
    Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant
    24.01

    Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.

  • foto
    "Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab lugu
    23.01

    Kui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.

  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    17.01

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada
    14.01

    Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja seadmeid, mis aitaksid edukalt energiat muundada ning liikuda alternatiivsemate energiatootmise võimaluste poole võrreldes fossiilsete kütustega. Carolin Siimensoni doktoritöö Tartu ülikoolis just sellele keskenduski.

  • foto
    Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist  
    13.01

    India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

  • foto
    Prantsusmaa keelustas plastikust toidunõud – kas Eesti on järgmine?
    11.01

    Paar nädalat tagasi vapustas maailma meediat uudis Prantsusmaal jõustunud seadusest, millega keelati klassikaliste plastikust toidunõude kasutamine – edaspidi saavad Pariisi arvukad tänavakohvikud kasutada vaid biolagunevad söögiriistasid. Keeld on leidnud elavat vastukaja ning ka vastuseisu.

  • foto
    Atlas kaardistab liigikao põhisüüdlased
    09.01

    Üleilmastunud maailmas avaldab praktiliselt iga tarbimisotsus survet tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele ökosüsteemidele. Rühm teadlasi on nüüd kokku pannud atlase, mis kaardistab pea iga riigi tarbimise mõju teiste riikide bioloogilisele mitmekesisusele. Töörühm loodab, et ettevõtmine võiks aidata fokusseerida liikide kaitseks tehtavaid jõupingutusi.

  • foto
    Möödunud aasta oli taas mõõtmisajaloo kõige soojem
    07.01

    Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal 18. sajandi keskpaiga temperatuuri 1,3 °C võrra, näitab Euroopa Liidu Kopernikuse programmi kliimamuutuste teenistuse analüüs. Tegu on kõige soojema aastaga alates regulaarsete ilmavaatluste algusest.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Detsember oli novembrist soojem
    02.01

    Detsembri keskmine õhutemperatuur ületas paljuaastast keskmist 2,8 °C ja novembri keskmist õhutemperatuuri 0,8 °C võrra. Vihma ja lund sadas maha aga 29 millimeetri jagu, mis moodustas keskmisest vaid 55 protsenti.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    2016

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Ka Ida-Antarktika jää sulab altpoolt
    2016

    Teadlased on saanud senisest kindlamat alust kahtlustusele, et Ida-Antarktikas soojendab ja sulatab merevesi üht suurt jääliustikku, mis ulatub otsapidi mere kohale.

  • foto
    Paljude loomaliikide langus sai alguse tööstuslikust pöördest
    2016

    Mõnedki teadlased on hakanud väitma, et maakeral on alanud kuues suur eluslooduse väljasuremise laine, põhjuseks inimeste tegevus. Nüüd teatab rühm hiina ja ameerika teadlasi, et nende arvestuse järgi algas selgroogsete loomade arvukuse kiire langus juba 19. sajandi lõpus, kui industrialiseerumine on kõige täiemas hoos.

  • foto
    Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust
    2016

    Sügaval maakera sees kogub kiirust sularaua jugavool, mis on peaaegu niisama kuum kui Päikese pind.

  • foto
    Bistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisi
    2016

    Kuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.