Tehnikaülikooli teadlased töötasid välja unikaalse meetodi nanokiu tootmiseks

Video
Marju Kaasik
30.01.2015 21:53
Rubriik: Keskkond

Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) on välja töötanud unikaalse elektroketruse meetodi, mille abil saab tulevikus toota suurel hulgal ülipeenikest lõnga ehk nanokiudu.

Sellist, juuksekarvast õhemat materjali kasutab nii meditsiini- kui ka näiteks elektroonikatööstus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tehnikaülikool on oma elektroketruse seadmele esitanud ka patenditaotluse.

TTÜ polümeermaterjalide instituudi labori ühes klaaskapis käib nanokiu tootmise ettevalmistus. Kui ketrusmasina tööle saab, siis meenutab see ämblikuvõrgu keerlemist tuules. Tegelikult võib nanokiud nii ämblikuvõrgust kui ka juuksekarvast olla mitmeid kordi peenem.

Tavaline kangas, millest riideid valmistatakse, koosneb ehk paarikümnest kokku kedratud kiust. Nanolõngas võib kiudusid olla sadu. Elektroketrus tähendab polümeeri kiududeks muutmist kõrgepingeväljas ja ehkki taolisi masinaid on tehtud varemgi, on tehnikaülikoolis väljamõeldu ainulaadne.

"Masina teeb efektiivseks just õhupöörises kokkukeerutamise põhimõte ehk õhu liikumise kiirus on väga suur. Me suudame vastu võtta seda polümeeri lahust suurtes kogustes suure hooga ja valmistada seetõttu ka lõnga suurtes kogustes, võrreldes seniste tehnoloogiatega," selgitas TTÜ polümeermaterjalide instituudi professor Andres Krumme.

Mida sellise peene niidiga pihta hakata, kui kangapuudust maailmas justkui pole? Niinimetatud nutikate tekstiilide kasutamine on veel lapsekingades, näiteks võib sellise niidi sisse kedrata elektrit juhtivaid või salvestavad polümeere.

Ka meditsiinitööstus tunneb sellise materjali vastu huvi, seda enam, et tehnikaülikooli seade on kompaktne ja lihtsalt kasutatav näiteks haiglalaboris.

"Sellistest lõngadest võiks kududa kasvusubstraate rakkudele, kuna rakud armastavad kasvada nanomõõtmetes kiududel, mis siis oleksid erinevad tehistingimustel kasvatavad nahad, sooned, samuti meditsiinilised õmblusniidid, mis samaaegselt võiks sisaldada haava parenemist toetavaid aineid," rääkis Andres Krumme.

Tehnikaülikooli, mitmete koostööpartnerite ning sihtasutuse Archimedes toel valminud elektroketrusmasina kallal tehti tööd kaks aastat, hetkel ollakse on patendi ootel.

Toimetas
Liis Velsker

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar