IEA: fossiilkütused ei kao kuhugi
Vaatamata hiljuti USA ja Hiina vahel sõlmitud kliimaleppele ning Euroopa Liidu jõupingutustele ei kaota fossiilkütused rahvusvahelise energiaagentuuri värske raporti kohaselt oma tähtsust veel vähemalt 25 aastat ja nende tarbimine kasvab veel paarkümmend aastat.
Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul tuleneb kasv peamiselt tõusva majandusega riikide arvelt. Näiteks Aasias kasvab energianõudlus 2040. aastaks 60 protsenti, vähem, kuid siiski oluliselt Aafrikas, Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas. Energianälja rahuldamiseks kasutatakse 25 aasta pärast tänase 90 miljoni barreli asemel päevas 104 miljonit barrelit toornaftat. Maagaasi tarbimine kasvab aga tänasega võrreldes enam kui 50 protsenti.
Ainsaks fossiilkütuseks, mille tarbimine lähitulevikus oma tipu saavutab, võib pidada sütt. Hiina on asunud kütuse kasutamist õhu- ja süsinikureostuse piiramiseks oluliselt piirama. Kokkuvõtlikult kasvab söe tarbimine järgmise viie aastaga kümme protsenti ja 2040. aastaks 15 protsendi võrra.
Tuumaenergeetika tulevik jääb aga ebaselgeks. Kuigi reaktorite koguvõimsus kasvab 2040. aastaks umbes 60 protsenti, jääb nende osakaal maailma energiabilansis 12 protsendi piirimaile. Igal aastal saadetakse erru keskmiselt kuus reaktorit, neist enamik Euroopas. Enamik kasvust leiab taas aset Hiina arvelt, millele järgnevad India, Korea ja Venemaa. Tasub märkida, et IEA näeb tuumaenergiat laiemat levikut ühe võimaliku viisina, kuidas süsinikdioksiidi emissioone kiiresti vähendada.
Vaatamata fossiilkütuste tarbimise suurenemisele pärineb agentuuri prognooside kohaselt 2040. aastaks veidi enam kui kolmandik toodetavast elektrist taastuvatest allikatest, edestades isegi sütt. Juhtpositsiooni võtab tuule- ja päikeseenergia. Biokütuseid kasutatakse tänasest kolm korda enam.
Positiivsetele trendidele vaatamata nendib IEA, et energiasektor ei muutu siiski piisavalt kiiresti, et täita edukalt rahvusvahelisi kliimakokkuleppeid. Süsinikdioksiidi emissioonid kasvad 25 aastaga umbes viiendiku võrra. Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu värskes raportis kesksel kohal olnud süsiniku eelarve jääb miinusesse juba 2040. aastaks. Kuna süsinikdioksiidi õhku paiskamist ei lõpetata verstapostini jõudes momentaalselt, peab agentuur tõenäoliseks, et sajandi lõpuks ületab maailma keskmine õhutemperatuur võrreldes tööstusajastueelset temperatuuri 3,6 °C võrra.
Agentuur lisab, et fossiilkütuste tarbimise riiklikul tasemel toetamine ei tundu vaesemat elanikkonda oluliselt aitavat. Selle asemel näivad need pärssivat energiatõhususe kasvu ja taastuvate energiaallikate kasutamist. IEA arvutuste kohaselt toetati 2013. aastal fossiilkütuste tarbimist 550 miljardi dollariga. Taastuvatest allikatest pärineva energia kasutamist aga veidi enam kui saja miljardi dollariga.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa