Maailmamerre võib sattuda arvatust kordades rohkem plasti
Tänapäeva maailma oleks võimatu plastita ette kujutada. Plasti võib leida kõikjalt, alates toidukottidest ja lutipudelitest lõpetades elektroonikaseadmete ning autodega. Värske hinnangu kohaselt jõudis materjali 2010. aastal maailmamerre kaheksa miljonit tonni, näitaja võib järgmise 15 aasta jooksul kolmekordistuda.
Analüüsi järeldused erinevad järsult senistest hinnangutest. Näiteks eelmise aasta lõpus ilmunud töös, milles kombineeriti 24 ekspeditsiooni käigus kogutud andmeid, järeldati, et maailma ookeanides hulbib plasti vaid 244 000 tonni jagu. Eelnenud tööde alusel satub seda maailmamerre ligikaudu sama palju igal aastal. Seda võrdlemisi mõõduka stsenaariumi korral, kus merre jõudev plastpraht moodustab toodetavast vaid 0,1 protsenti. Viimase 40 aastaga peaks taolisel juhul leiduma meres plasti juba üheksa miljonit tonni.
Austraalia ja ameerika keskkonnateadlased Jenna Jambeck nendivad aga ajakirjas Science ilmunud töös, et tegelikult sobiks sarnane number esindama igal aastal maailmamerre jõudvat plastprahi hulka – 95 protsendilise kindlusega 4,8-12,7 miljonit tonni. Töörühma järeldused põhineb 192 riigi või sõltumatu territooriumi poolt toodetaval prügi kogusel. Jambeck leidis kolleegidega, kui suure osa sellest moodustab plast ning kui suur osa sellest võib sattuda riigi jäätmemajanduse iseärasuste tõttu igal aastal merre ja sealt ookeanidesse.
Töörühma hinnangu kohaselt tekkis aastal 2010 192's rannikujoonega riigis 2,5 miljardi tonni jagu tahket prügi. Kokkuvõtlikult elab riikides umbes 93 maailma rahvastikust. Tekkinud prügist moodustas plast umbes 11 protsenti ehk 275 miljonit tonni. Realistlikuma hinnangu saamiseks leiti seejärel rannikust kuni 50 kilomeetri kaugusel elavate inimeste arv. Viimaks üritati hinnati, kui hästi riigid oma plastprügiga toime tulevad ehk kui suur osa sellest võib sattuda looduskeskkonda.
Tulemuste kohaselt tekkis rannikulähedastes piirkondades 2010. aastal umbes sada miljonit tonni plastprügi, millest võis maailmamerre sattuda 4,8-12,7 miljonit tonni. Kui jäätmetega paremini toime tulevates riikides võis sattuda ookeani 1,7 protsenti tahkest prügist, siis kehvemates riikides küündis näitaja viie protsendi piirimaile. Suurimateks saastajateks osutusid Hiina, Indoneesia, Filipiinid ja Vietnam. Kõrgema sissetulekuga riikidest mahub esimese kahekümne hulka vaid USA.
Tasub märkida, et iga ameeriklase tegevusel tekib päevas umbes kaks korda plastprügi kui mõne Aasia riigi kodanikul. Pigem viivad kolmandad riigid tabeli tippu ranniku ääres elava rahvastiku hulk ja uuesti kasutusse saadetava plasti vähesus. Samas on tõenäoliselt tegu alahinnanguga, kuna töös käsitleti vaid n-ö silmale nähtavaid plastjäätmeid.
Samal ajal muudab hinnang paikapidavuse korral teravamaks küsimust, miks ookeanides rohkem prahti ei leidu. Lahendust võib pakkuda teine hiljuti ilmunud töö, mille kohaselt laguneb plastprügi kiiresti mikroskoopilisteks tükikesteks. Umbes 92 protsenti vees hõljuvatest plastitükikestest näivad olevat väiksemad kui riisitera.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Science