Doktoritöö soovitab iga kaitseala vaadata eraldi ja vajadusel teha erandeid loodusvarade kasutamisel
Täna kaitseb Eesti maaülikooli doktorant Priit-Kalev Parts väitekirja, milles analüüsis muu hulgas loodus- ja muinsuskaitse varjatult ideoloogilisi seoseid valdkonna korralduspraktikaga, mis sageli väärtustavad turisti rohkem kui kaitseala.
Priit-Kalev Partsi doktoritöö käsitleb maaliste väärtuste haldust ja kaitset olukorras, kus põlluharimine on maal elavate inimeste kõrvalsissetulek ega paku enam piisavalt tööd.
Doktoritööst selgub, et Eestis puudub kokkulepe kultuurmaastike ja kultuuripärandi väärtuskriteeriumite osas. „Kuigi välja on kujunenud ühtne retoorika, viiakse selle raames ellu väga erinevaid või lausa vastuolulisi eesmärke ja nägemusi, mis viib sageli probleemide ning arenguprioriteetide eufemistliku käsitlemiseni.“
Partsi hinnangul kaldub väljakujunenud retoorika eelistama liikuvate rühmade, näiteks turistide ja akadeemiliste ekspertide, huve ja vaatenurka paiksete ees. Samuti suunab see majandus- ja kaitsetegevusi vastandama.
Parts soovitab oma doktoritöös ametkondadel määratleda iga kaitseala puhul eraldi väärtused ja vastavad hoiumeetmed. Samuti tähendab see, et kohalikule kogukonnale võiks vajadusel anda loodusvarade kasutamisel eelisõigusi, leevendada inimtegevuse õiguslikke ja praktilisi piiranguid ohustatud asustusega külades ning korraldada ja tunnustada teatud oskuste õpet individuaalselt oskuste kandjate vahetus või lähedases keskkonnas.
Parts analüüsis oma töös loodus- ja muinsuskaitse kontseptuaalseid aluseid, varjatult ideoloogilisi seoseid valdkonna korralduspraktikaga ning pakkus välja alternatiivseid mõisteid maa-maastike hindamiseks, seireks ja korraldamiseks. Teiste hulgast leiab näiteks mõttekonstruktsioonid elav maastik, maainimene kui ohustatud tõug, pärandipõhine kestlik elatis ja ohustatud asustusega külad.
„Lähenemine toob selgelt esile väärtuspõhisuse ning pakub praktilisele maastikukorraldusele majanduslikke ja halduslikke kokkuhoiuvõimalusi,“ ütles Priit-Kalev Parts, kelle sõnul näitab väitekiri, kuidas sellist lähenemist Eesti kaitsealadel ja teistel kultuuriliselt tundlikel aladel rakendada, osutades selle potentsiaalile ka väljaspool kaitsealasid paiknevate kultuurmaastike haldamises ja regionaalses arendustöös.
Parts töötas välja tegevusjuhised ja meetmed maa-maastike ja maakultuuripärandi senisest kohasidusamaks ja iseorganiseeruvamaks korraldamiseks. Oma väitekirjas demonstreerib autor kohaliku loodus- ja muinsuskaitse ümbermõtestamise katseid kestlike elatiste arendamisele suunatud tegevuste kompleksina.
Doktoriväitekirja „Kestlik kogukonnakorraldus: kultuuripärandiga seostuvate arendustegevuste peegeldusi Kihnu saarelt, Viljandi maakonnast ja Eesti kaitsealadelt“ juhendas prof Kalev Sepp.
Toimetaja: Marju Himma