Jääkarude arvukus võib kümnendi pärast järsult langeda
USA geoloogiateenistuse värske raporti kohaselt võib üleilmsete kliimamuutustega kaasnev Arktika soojenemise tagajärjel jääkarude asurkonna suurus hakata järsult kahanema juba 2025. aastast.
Arktika merejää mängib jääkarude elus keskset rolli, kasutades seda nii nende peamiseks saakloomaks olevate hüljeste küttimiseks kui rändeteena, mis võimaldab läbida pikki vahemaid tunduvalt energiasäästlikumalt kui ujudes.Viimastel kümnenditel on aga merejää ja eriti mitmeaastase merejää pindala jäänud aga aasta-aastalt alla pikaajalise keskmise, mille tulemusel on jäänud loomade küttimisvõimalused oluliselt ahtamaks.
Kalorite nappus jätnud omakorda jälje jääkarude järelkasvule. Näiteks Teravmägedel oli 2014. aastal pojad vaid umbes igal kümnendal emaskarul, mida seostati otseselt merejää pindala vähenemisega. Alaska ja Kanada jääkarude asurkonna suurus on kahanenud viimase kümne aasta jooksul poole võtta.
USA geoloogiateenistuse ökoloogid kasutasid uues prognoosis uuendatud kliimamudeleid, et ennustada, kuidas Arktika temperatuur erinevate kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni korral tulevikus tõuseb. Töörühm järeldab, et merejää keskmine pindala väheneks järgmistel kümnenditel isegi juhul, kui maailma keskmine õhutemperatuur temperatuur kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemise tulemusel stabiliseeruks.
Seeläbi võib oodata, et kui jääkarud muutuva olukorraga kohaneda ei suuda, hakkab nende arvukus nii Venemaal, Norras kui Kanada põhjaosas alates 2025. aastast järsult langema.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa