Energiatõhusa maja ehitamine on tõsine väljakutse

Esimene passiivmaja Saksamaal Darmstadtis Kranichsteini linnaosas. (Foto: Passivhaus Institut/Wikimedia Commons)
2.08.2016 13:06
Rubriik: Keskkond

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv näeb ette, et alates 2019. aastast peavad Eestis kõik uued või siis suures ulatuses renoveeritavad avalikud hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. 2021. aastast hakkab sama kehtima ka elamutele. Näiteks uue väikeelamu energiakasutust iseloomustav energiatõhususarv peab siis olema praeguse 160 asemel mitte suurem kui 50 kilovatt-tundi iga köetava ruutmeetri kohta aastas.

Sellise energiasäästliku hoone plaanimisel ja ehitamisel tuleb kõik algusest lõpuni pisiasjadeni läbi mõelda, kirjutavad Kristo Kalbe ja Jaanus Hallik Horisondis.

Energeetilises mõttest kvaliteetse ehk energiatõhusa hoone projekteerimisel on oluline mõista, et hoone on terviklik süsteem. Hoone kavandamise erinevad lähtekohad on omavahel seotud ning seetõttu ei ole enamasti võimalik üksikute aspektide järgi projekteerimisotsuseid teha.

Nii näiteks aitab täpselt valitud akende laius või kõrgus leevendada külmasildade (kohad, kust soojus kõige kergemini läbi pääseb) mõju, vähendades lisakarkassi vajadust välisseintes. Samuti annab see võimaluse kasutada ideaalse suurusega klaaspaketti, mis laseb tuppa maksimaalselt palju päikeseenergiat ning ei nõua sooja hoidmiseks tavapärasest paksemaid ja kallimaid klaasikihte.

Teisalt võib täpselt valitud laiusega teise korruse rõduterrass kaitsta alumise korruse aknaid suvise päikese eest, lubades talvel ja kevadel madala päikesekiirguse siiski läbi akende tuba soojendama. See, kas piisav on näiteks poole-, ühe- või kahemeetrise laiusega rõdu või varikatus, selgub asukohaspetsiifilisi kliimaandmeid ning detailset analüüsi kasutades.

Välised rulood, sirmid, ribakardinad jms lahendused on efektiivsemad kui seesmised, kuna need ei lase päikesekiirgusel läbi akna ruumi sisse tungida. Seesmised lahendused on efektiivsed vaid valgustingimuste kontrollimisel. Selliseid üksikasju, mis aitavad kujundada hoones suurepärast sisekliimat ning tagada madalat energiakulu, on palju.

Mille kõigega tuleb veel energiatõhusa maja ehitamisel arvestada? Sellest saab lähemalt lugeda suvises Horisondis ilmunud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialistide Kristo Kalbe ja Jaanus Halliku loost „Energiatõhusa maja ehitamine on tõsine väljakutse“.

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar