Reovees peitub miljonite eurode väärtuses kulda
Reoveepuhastusjaamade jääkprodukte uurinud teadlased leiavad, et miljoni elanikuga linnade reovette satub vähemalt Ameerika Ühendriikides igal aastal 11 miljoni euro väärtuses vääris- ja tarbemetalle. Kuigi analüüsist ei selgu, kas nende eraldamine oleks majanduslikult tulus, soovitavad töö autorid näha läga pigem võimaliku tuluallika kui saastena.
Arizona osariigiülikooli inseneri Paul Westerhoffi juhitud töörühm uuris 32 osariigis paikneva 94 erineva reoveejaama 2001. aastal tahkestatud läga. Proovide analüüsimisel kasutati massispektromeetriat, mis hõlmab materjalide ioniseerimist ning seejärel nende laengu ja massisuhte kõrvutamist. Töörühm tuvastas 13 kõige kõrgema kontsentratsiooniga metalli. Nende hulgast võis leida vase, hõbeda, kulla ja plaattina.
Arvutused näitasid, et tonnis lägas leidus umbes 240 euro väärtuses kasulikke metalle. Igast tonnist saaks teoreetiliselt eraldada näiteks 0,3 grammi kulda ja 16 grammi hõbedat. Samas nendib Westeroff, et sellest valdava enamiku moodustavad mikroosakesed, mille segust lahutamine on suhteliselt ressursimahukas. Samas pole see võimatu. Näiteks on seda proovitud Jaapanis – läga põletamisel alles jäänud tuhk sisaldas tonni kohta 1890 grammi jagu kulda. Nõnda leidus selles väärismetalli rohkem kui mitmetes kaevandatavates kullamaakides.
Westeroff oletab kolleegidega, et valdav enamik väärismetallidest satub kanalisatsiooni laboratooriumitest ja tehastest. Oma panuse annab ka juveelitööstus. Üle kogu maailma võib töörühma hinnangu kohaselt aastas kanalisatsiooni sattuda 360 tonni jagu kulda.
Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Science & Technology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Environmental Science & Technology