Liustike sulades pikeneb päev
On ammu teada, et suvel on soojaga päevad pikemad, talvel külmaga aga lühemad. Mõnevõrra vähem ammu on teada natuke sarnane nähtus, et neil aegadel, kui maakeral valitseb soojem kliima, on ööpäev pikem, külmema kliimaga aegadel aga lühem.
Kliimast tulenev ööpäevapikkuste vahe ei ole kaugeltki nii suur, kui meile palju selgemini märgatav aastaaegadest tulenev öö ja päeva pikkuse vahe, aga olemas see on. Põhjuseks on asjaolu, et soojemas kliimas sulab polaarjääd vähemaks ja suur osa sulanud veest valgub ekvaatorilähedastele laiuskraadidele.
Sellega muutub veidi maakera kui taevakeha kuju ja jääb aeglasemaks, nagu pöörlev iluuisutaja käsi laiali sirutades. Aeglasemaks jääb ka Maa pöörlemine, kui planeedi keskpiirkond pisut paisub. Nüüd on ameerika teadlased senisest kindlamini teada saanud, et see nähtus toimibki just nimelt nõndamoodi, nagu tuleneb teoreetilistest arvutuskäikudest.
Jerry Mitrovica Harvardi ülikoolist ja ta kolleegid võtsid ajakirjas Science Advances avaldatud uurimistöös arvesse, et merepinna tõus on olnud väiksem, kui mõneteistkümne aasta eest eeldati, mistõttu lähevad maakera pöörlemises täheldatud muudatused merepinnataseme muudatustega nüüd kokku palju paremini, kui seni tundus. Aastal 2002 tehtud samalaadse uurimuse tulemustes jäi teadlasi häirima, et ööpäev pikeneb pisut vähem, kui see oleks pidanud toona pikenema õigeks peetud merepinna-andmete järgi.
Mitrovica ja kaasautorid kirjutavad, et 20. sajandi jooksul pikenes ööpäev umbes tuhandiku sekundi võrra. Kuid kui polaarjää sulamine peaks edaspidi veelgi hoogustuma, võib juhtuda, et ka ööpäev pikeneb sel sajandil rohkem. Mingit ohtu see veidi pikem ööpäev siiski kellelegi ei kujuta, aga teadlastel on seda muutust igal juhul hea täpselt teada, sest asjadevahelised seosed on teaduses ikka tähtsad.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa