Arutelu: kas oskame seista oma põhiõiguste eest?

Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Ott Maidre. (Foto: Mariliis Randmer)
Tiia Kõnnussaar
11.08.2016 16:51
Rubriik: Haridus

Reede keskpäeval arutatakse Arvamusfestivali Väärtuspõhise hariduse laval iga inimese põhiõiguste üle. Omi mõtteid põhiõigustest jagavad arutelu eel Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht Mari-Liis Nummert ja Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Ott Maidre.

Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Ott Maidre on klassi ees seistes kogenud, et õpetajal peavad olema nii teadmised põhiõiguste kohta, selge arusaam oma väärtustest kui ka võime aktsepteerida, et õpilastel võivad olla oma väärtused ja uskumustesüsteem.

Miks otsustasite arvamusfestivali arutelul osaleda?

Õpetajate kohta on tekkinud teatud stereotüübid. Ühelt poolt on õpetajad hakanud üha enam arvamust avaldama, teisalt on tekkinud küsimusi, kas õpetaja võib avalikus ruumis sõna võtta, kuidas ja mida ta võib rääkida.

On tekkinud suhtumine, et õpetaja jäägu oma liistude juurde, kuid minu arvates on oluline, et ka õpetajad väljendaksid oma seisukohti, olenemata sellest, millised on tema arvamused. See on õpetaja õiguste väärtustamise küsimus.

Ühelt poolt me tahame, et õpetaja kannaks koolis edasi väärtusi. Teiselt poolt on ka õpetajal õigus oma arvamusele; tal on õigus ka eksida. Mina näen seda nii, et õpetaja on kõigepealt inimene, seejärel Eesti Vabariigi kodanik ja alles seejärel õpetaja.

Rõhutan aga, et arvamuste avaldamisel olgu inimesed vastutustundlikud. Õpetaja, kes avaldab oma arvamusi, peab olema võimeline vastutama siis ka tagajärgede eest.

Milline on praegu üldine suhtumine põhiõigustesse?

Ma kutsun seda eelduste paradoksiks. Me justkui eeldame, et igaühel Eesti Vabariigis on õigus näiteks eneseteostusele ja võrdsele kohtlemisele, aga kui hakata olukordade üle lähemalt arutama, selgub, et inimesed ei ole neid printsiipe enda jaoks läbi mõelnud ja defineerinud: et mis need põhiõigused on ja kuidas nad meid igapäevaelus puudutavad.

Me justkui eeldame, et kõigi põhiõigused on tagatud, aga nende üle ei ole avalikus ruumis kuigi palju arutatud ja seetõttu on arusaamad erinevad - vaidlustes tihtipeale ei teata, kellel on tegelikult õigus.

Milline on kooli roll, kui me räägime põhiõiguste mõistmisest õpilaste hulgas?

Ma arvan, et koolil on suur roll nii formaalselt kui ka mitteformaalselt. Koolis arutatakse inimõiguste üle ja räägitakse, miks need on olulised. Õpetajad kurdavad ka, et aega nendeks aruteludeks jääb väheks.

Aga olulisemad kui formaalsed õppetunnid on kooli enda väärtused, nn mitteformaalne osa. Meie koolis oli riigigümnaasium esimest aastat ning tulime kokku – juhtkond, õpetajad ja õpilaste esindus – et arutada, mis on meie kooli väärtused. Ma mäletan ühte tõelist ahhaa-momenti väärtustest rääkimisel.

Paljusid väärtusi annavad õpetajad edasi klassi ees: millisesse valgusse me asjad seame, mis on perspektiiv; kuidas me oma ainet õpetame ja kuidas saame hakkama, kui õpilaste väärtused ei kattu õpetaja omadega.

Harry Potteri raamatus ütles Sigatüüka direktor Dumbledore, et meil on valida: kas me valime lihtsa lahenduse või valime õige lahenduse. Ma olen püüdnud hoiduda äärmustest.

Kõik tahame oma küsimustele vastuseid, aga mustvalgelt õigeid vastuseid ei ole. Ma saan jääda inimeseks, õpetajaks ja püüda katsuda aktsepteerida teistsuguseid seisukohti. Ma ei pea nendega nõustuma, aga võin aktsepteerida seda, et meie seisukohad erinevad.

Kuidas saaks arusaamist iga inimese põhiseaduslikest õigustest ehk põhiõigustest viia kõigi Eestis elavate inimesteni?

Evolutsiooniteoorias kutsutakse ühte hüpoteesi Lewis Carrolli raamatu “Alice imedemaal” tegelase Punase Kuninganna järgi: jookse (arene), siis püsid samal kohal. Ka ühiskonnas on nii, et me peame kogu aeg teemat üleval hoidma, et mitte tagasi langeda aega, kus väärtused ei kehti. Tuleb rääkida, rääkida ja rääkida, et keskkond meie ümber oleks jätkuvalt sõbralik ja vastuvõetav.

Ka äärmuskonservatiividel on teatud piirini vägagi aktsepteeritavad hoiakud – kuid ainult selle piirini, mil nad hakkavad lahmima ja maha tegema inimesi, mitte nende arvamuste üle arutama. See tekitab eelarvamusi ja ühiskonna lõhestumist. Toomas Jürgenstein on selle kohta öelnud, et ei ole õigeid ja valesid arvamusi, vaid on halvasti argumenteeritud arvamused.

Inimesed ei ole lihtsalt ühe sildiga defineeritavad, meis on palju erinevaid aspekte. Seepärast aktsepteerigem eriarvamusi. Mitmekesisus on hea nii looduses kui ka ühiskonnas.

 Mis õigupoolest on iga inimese põhiõigused? Avalikus ruumis toimuvat arvamuste vahetust jälgides tundub vahel, et pole sugugi kindel, kas kõik Eestis elavad inimesed põhiõigustest ühtviisi aru saavad. Samuti pole kindel, et osatakse teha vahet inimõiguste ja põhiõiguste vahel. Lisaks peetakse inimõigusi pahatihti kitsa ja hääleka inimõiguslaste grupi “siseasjaks”, millega tavalisel inimesel ei ole palju kokkupuudet. Kui arusaam on aga ähmane, tähendab see, et me ei oska ei enese ega ka kaaskodanike õiguste eest seista.

Mari-Liis Nummert, Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht, kes on arvamusfestivalil selleteemalise arutelu korraldaja, selgitab, et Põhiõigused on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevad õigused. Need kehtivad kõigile Eestis elavatele inimestele, olenemata nende kodakondsusest.

Inimõigused, mis on igale inimesele sünnipäraselt antud, toetuvad aga Eesti poolt allkirjastatud rahvusvahelistele kokkulepetele, näiteks ÜRO inimõiguste deklaratsioonile, Euroopa Inimõiguste Konventsioonile jt.

Kui põhiseadust lugeda, siis see ütleb selgelt, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, päritolu jne tõttu, ja et rahvusliku, rassilise jne vaenu õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Eesti Vabariigi põhiseadusega on iga inimese põhiõigus olla väärikalt koheldud ja ennast teostada. Ometi kuuleme ühtelugu vastupidistest näidetest?

“Igapäevaelus näeme tõesti, et deklareeritud väärtused ja need väärtused, mille järgi elatakse, võivad üsnagi erinevad olla. Sestap pean oluliseks arutelul osalejatelt küsida, kuidas teha nii, et kõik ühiskonna liikmed tunneksid põhiõigusi nagu ehtsat Eesti asja? Et me oleksime üksteise õiguste kaitsmisel solidaarsed. Tahame arutleda ka selle üle, milline on hariduse roll selle eesmärgi saavutamisel, kuivõrd kool saab kaasa aidata ja mil moel,” segitab Mari-Liis Nummert.

Reedel, 12. augustil kell 12.00–13.30 arutlevad arvamusfestivali väärtuspõhise hariduse laval iga inimese põhiõiguste üle eksperdid:

• Liisa Pakosta (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik)
• Ott Maidre (Tartu Tamme gümnaasiumi õpetaja, kolumnist)
• Mariann Rikka (haridus-ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna peaekspert)
• Kristi Paron (õiguskantsleri kantselei, õiguskantsleri nõunik)
Moderaator: Ivo Visak (Eesti noorteühenduste liidu juhatuse esimees)

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar