Birute Klaas-Lang: ülikoolid vajavad välistudengite värbamisel suunamuutust

Birute Klaas-Lang (Foto: Postimees/Scanpix)
Jane Saluorg, Tartu
30.06.2016 14:11
Rubriik: Haridus

Ajal, mil tudengite arv kõrgkoolides väheneb ning Eestisse tuleb õppima rohkem üliõpilasi kui siit välja liigub, peaksid ülikoolid oma suunda muutma ja pöörama suuremat tähelepanu just eestikeelsete õppekavade populariseerimisele välisüliõpilaste seas, leiab keeleteadlane ja õppejõud Birute Klaas-Lang.

Paar aastat tagasi kirjutati Tartu Ülikooli ajakirjas, et kõrghariduse rahvusvahelistumist saab soodustada, kui luua uusi ingliskeelseid õppekavasid. Veebruaris oli TÜsse võimalik avaldusi esitada 19 ingliskeelsele õppekavale ja nende seas oli ka erialasid, mida eesti keeles õppida ei saagi. Birute Klaas-Lang ütles aga, et ülikoolid peaksid oma suunda muutma, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Ülikoolid minu arusaamist mööda on veidi kinni selles mõttemallis, et kes see ikka tuleb eestikeelsetele õppekavadele välismaalt õppima, aga kui mõtleme sellele, et välismaal õpib tuhat üliõpilast 30 ülikoolis eesti keelt ja need tuhat üliõpilast oleks meie potentsiaal siin Eesti ülikoolides, siis me võiksime ingliskeelse või mõne muu keelse õppe kõrval julgelt pakkuda neile ka eestikeelset õpet," sõnas ta.

Keeleteadlane tõi eeskujuks Soome, kus tema sõnul on juba päris pikka aega koos vaadatud rahvusvahelistumisena nii soome keele õpetamist ja soome kultuuri õpetamist välisülikoolides kui rahvusvaheliste tudengite tulemist Soome.

"Ei ole eraldi eesti keel välismaal ja inglise keel rahvusvahelistele üliõpilastele Eestis, me peaksime need kaks protsessi ühte voolusängi panna," usub Klaas-Lang.

Sihtasutuse Arichmedes juhatuse esimehe Rait Toompere sõnul on välistudengite seas olemas soov Eestisse õppima tulla. Sealhulgas on huvi ka eesti keele ja kultuuri omandamiseks suur.

"Me oleme läbi aastate intensiivseid eesti keele kursusi sissetulevatele üliõpilastele korraldanud ja üliõpilased on erakordselt hästi need vastu võtnud, sest need võimaldavad aklimatiseeruda, aru saada, mis toimub. See ei ole lihtsalt, et nad tulevad õppima oma eriala, aga et nad saavad aru, et nad on tulnud Eestisse, et mis see Eesti on, ja nad saavad lisaväärtust juurde," rääkis ta.

Rääkides sellest, mida tuleks tulevikus teisiti teha, märkis Archimedese juht, et eesti keelel võiks olla iseseisvust ja enesekindlust ennast näidata ning integreerida järjest rohkem inimesi väljast seda keelt õppima ja eesti keeles ka oma eriala õppima.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar