Graafikud: Matemaatika riigieksam valmistas tänavu positiivse üllatuse
Möödunud aastal oli matemaatikaeksam esimest korda kohustuslik, mis tõi kaasa üle ootuste kesise tulemuse iseäranis kitsa ehk kergema eksami osas. Tänavu oli aga kitsa matemaatika eksami tulemused oluliselt paremad ning abituriendid valivad üha rohkem laia ehk keerukamat eksamit.
Kitsa matemaatika keskmine tulemus oli mullu 30,2 punkti. Tänavu aga 37,0 punkti. „See tulenes ilmselt sellest, et need, kes valisid laia matemaatika, tegid kitsa eksami,“ selgitas Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi selgitas kergema eksami tulemuse paranemist. Seega nende hulgas, kes valisid laia matemaatika kursuse, oli üksjagu palju neid, kes otsustasid sooritada kitsa ehk kergema eksami.
Neid, kes matemaatikaeksamil said null punkti oli tänavu üheksa, eelmisel aastal aga 35. Nii kitsa kui laia matemaatika eksami puhul on suurenenud nende hulk, kes said väga hea tulemuse ehk üle 90 punkti.
Innove õppekava- ja eksamitekeskuse juhataja Aimi Püüa rääkis, et vormilisi ja korralduslikke muudatusi matemaatikaeksamis võrreldes eelmise aastaga ei tehtud, mis tähendab, et parem eksamitulemus ei sõltunud sellest.
Üks põhjus võis olla asjaolus, et enne 2014. aastat oli matemaatika valikeksam, mis omakorda tähendab, et need, kes end matemaatikas nõrgemaks pidasid, seda eksamit lihtsalt ei valinud. Nüüd kohustusliku eksamina on selgem ülevaade õppurite matemaatikateadmistest. Püüa hinnangul võib oodata kitsa matemaatika eksami tulemuse puhul oodata keskmise tulemuse tõusu 40 punkti ringi, laia matemaatika eksami keskmine tulemus võib tulevikus jääda ikkagi 50 punkti lähedale.
Teine põhjus, miks kitsa matemaatika eksami tulemused paranesid, võib Püüa sõnul peituda asjaolus, et kõrgkoolid nõuavad üha rohkem laia matemaatika eksamit. Samuti ka selles, et eelmise aasta esimese kogemuse põhjal on abituriendid hakanud tegema teadlikumaid valikuid.
Siiski on teada, et matemaatikaeksami ülesannetes liigutakse aasta-aastalt lihtsalt arvutamiselt loovamat mõtlemist ning matemaatika rakendamist nõudvate ülesannete poole. Kuna eksamiülesannetel on hästi suur mõju koolis toimuvale, siis peegeldab eksam ka ootusi koolile.
Eesti keele eksami keskmine näitab väikest langust
Eesti keele ja eesti keel teise keelena eksamitulemused olid üsna sarnased, mis annab alust arvata, et eesti emakeelega ja muu emakeelega õppurite eesti keele teadmised on üsna võrdsed.
Eesti keele riigieksam on praegusel kujul toimunud juba neli aastat ja selle aja jooksul on tulemus Aimi Püüa sõnul olnud stabiilne. Eesti keele eksamit tegi tänavu 6909 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 61,9 punkti, mis on õige pisut madalam kui eelmisel aastal.
Aasta aastalt, on eesti keele eksami keskmine tulemus mõne punkti jagu langenud. Miks? Aimi Püüa selgituse kohaselt ei ole see langus märkimisväärne ning ta peab eesti keele eksami sooritust aasta-aastalt stabiilseks. Märkimisväärne oleks langus, mis on suurem kui viis punkt
2015. aastal sooritas võõrkeeltes eksami vähem õppureid kui eelmisel aastal (v.a vene keeles võõrkeelena). Inglise keele tulemused on võrreldavad eelmise aasta tulemustega. Tõusnud on C1-keeleoskustaseme sertifikaate esitanute arv. See näitab õpilaste keeleoskustaseme tõusu ja huvi rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamite sooritamise vastu. Võrreldes 2014. aastaga on tõusnud prantsuse keeles B1-keeleoskustaseme ning saksa keeles B2-keeleoskustaseme saavutanute osakaal.
Võõrkeeleeksamina said õpilased juba teist aastat teha inglise keele B1/B2-tasemel riigieksami või esitada omal käel sooritatud ja riigieksamina tunnustatud rahvusvahelise inglise keele eksami tunnistuse. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamid on täielikult asendatud rahvusvaheliste eksamitega.
Teist aastat kehtiv uuendatud õppekava toob kaasa selle, et tulemused pole 100 palli süsteemis, vaid kirjeldab tegelikku keeleoskustaset - milline protsent kooli õpilastest saavutas mingi keeletaseme ( kas B1, B2, C1 või C2).
● A1 ja A2 – algtasemel keelekasutaja
● B1 ja B2 iseseisev keelekasutaja (B1 on suhtluslävi ning B2 edasijõudnute tase)
● C1 ja C2 vilunud keelekasutaja (C1 vaba suhtluse pädevus ning C2 haritud emakeelekõneleja tase)
Hindamise alus on Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeloskustasemete süsteem. See tähendab, et keeleõppe etapid on jagatud kuude laia tasemesse A1-C2. Riiklik õppekava eeldab gümnaasiumilõpetajalt vähemalt B-tasemel (B1 või B2 tase) keeleoskust. C-taseme omandanu on õppekava nõudmised ületanud.
Tänavu said mõned koolilõpetajad riigieksamite tulemused kätte vahetult enne lõpuaktust, mis tekitas küsimusi, miks tulemustega sedavõrd kaua aega läks. Innove esindaja sõnul oli koole teavitatud, et eksamitulemused saabuvad hiljemalt 19. juuniks, ehkki tegelikult olid tulemused olemas juba 18. juuni keskpäeval. Kuna mõni kool otsustas lõpuaktuse korraldada varem, saadigi tulemused kätte vahetult enne aktust.
Põhjusena, miks eksamitulemuste avaldamine nii kaua aega võtab, toodi välja asjaolu, et kõik eksamid loeb läbi vähemalt kaks hindajat, mõnel puhul kolm. See teeb hindamisportsessi aeganõudvaks, kuid aitab sealjuures vältida inimlikke vigu hindamises ja tulemuste sisestamises.