Psühholoog eksamiärevusest: muremõtete abil paremat eksamitulemust ei tule
Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on tervislike magamis- ja toitumisharjumuste abil võimalik vähendada eksamiärevust. Samuti toonitas Oidermaa, et enne eksamimaterjali omandamist tuleks panna paika töökava, mis annab teadmiste omandamisele hoogu juurde ning aitab hoida positiivset meelt.
Anna-Kaisa Oidermaa ütles saates "Vikerhommik", et eksamipalavikuga toime tulekuks on üldisemad põhimõtted, mida saab rakendada väiksemate nippide abil. "Kindlasti tuleb enne eksamit korralikult magada, sest vähemalt kaheksa tundi und on väga vajalik. Samuti tuleks enne stressirohket hetke süüa korrapäraselt ja tervislikult ning liikuda," selgitas psühholoog.
Need tegevused toetavad aju tööd ning aitavad organismil pingehetkedega paremini toime tulla. "Üks üldisem põhimõte on ka see, et inimene peaks hoidma oma meeleolu ja emotsioone positiivse poole peal, et kui on väga palju hirmu ja ärevust, siis on teadmiste omandamine enne eksamit ja eksami sooritamine palju keerulisem," rääkis Oidermaa.
Seega on eduka õppeprotsessi osa meeldivate puhkehetkede leidmine pingelisel perioodil. "Õppimise ajal võiks teha üldisema plaani, mis lähtub sellest, kui palju materjali on vaja enne eksamit omandada ja kui palju selleks on aega," sõnas Oidermaa.
"Õpilasel võiks olla ülevaade õpitavast ja see tegevus võiks olla liigendatud," lisas psühholoog. Tema soovitusel võiks õppimist alustada lihtsamatest asjadest ning ennast kiita, kui midagi on omandatud. "See aitab õppimisele hoogu juurde anda," nentis Oidermaa.
Psühholoogi sõnul pole enne eksamit "tuupimine" kõige efektiivsem meetod. "12 tundi enne eksamit on kõige efektiivsem aeg õppimiseks, sest siis on võimalik rasket infot ka talletada," lisas Oidermaa.
Psühholoog soovitas ka eksamiga seotud ärevus, mis tihti kangastub hirmuna, mõtestada ümber põnevuseks. "Tegelikult on õpilased oma aju aastate jooksul kõvasti treeninud ja seetõttu on väga põnev, kuidas aastate pikkune ajutreening eksami olukorras ennast ära tasub. Aga ärevuse vastu aitab ka lõdvestus- ja hingamisharjutuste tegemine," ütles Oidermaa.
"Mure mõtetest pole tegelikult abi ja seetõttu tuleks oma aju treenida nii, et need mõtted saaks peast välja näiteks kirjutamise abil," lisas psühholoog.
Toimetaja: Allan Rajavee