Doktoritöö pakub ideid õppetöö mängustamiseks kõrgkoolis
Õppetöös mängu elementide kasutusvõimalusi uurinud Tallinna ülikooli haridusteaduse instituudi doktorant Martin Sillaots leiab, et mängustamise abil on võimalik suurendada kõrgkooliõpilastes soovi õppetöös aktiivselt kaasa lüüa.
''Uurimistöö lähtekohaks on asjaolu, et tänased õpilased on harjunud elama keskkonnas, mis on inforohke ning vaheldusrikas. Traditsioonilisi õpetamismeetodeid kasutades on üha raskem köita õpilaste tähelepanu,'' nentis Sillaots. Mängulaadse kogemuse loomisega võiks tema hinnangul õpilaste motivatsiooni oluliselt tõsta. Ideaalis võiks kaasamine küündida tasemeni, kus keskenduvad õpilased tegevusele niivõrd, et kaotavad ajataju ja lõpetavad kõrvaliste asjade pärast muretsemise
Sillaots leidis, et erinevate mänguelementide nagu tagasiside, koostöö ja võistluse rakendamine muutis kursustel osalejate jaoks õpitegevused kaasahaaravaks, kuid mitte nii intensiivsel tasemel, et nad oleksid kaotanud mina- või ajataju. Doktorant tõi välja, et kui lasteaedades ja algkoolides on mängustamine tavapärane õpimeetod, siis ülikooli tasemel on selle elementide kasutamist uuritud kulgemise mõõtmiseks mõeldud vahendite abil vähem.
Autori sõnul on uurimistöö tulemused rakendatavad nii pedagoogilises kui ka mängudisainis. ''Nii kursuste kui ka mängude kavandajate eesmärk on saavutada võimalikult kaasahaarav tulemus. Käesolev töö pakub ideid, mida võiks disainis arvestada ja milliseid elemente lisada, et tulemus oleks kulgemine,'' lisas Sillaots. Samuti on võimalus leida doktoritööst ideid, kuidas mõõta osalejate aktiivsust ja kaasatust.
Martin Sillaots kaitseb doktoritööd ''Creating the Flow: the Gamification of Higher Education Courses'' (''Kulgemise kogemuse tekitamine mängustades kõrgkooli kursusi'') 15. detsembril kell 12 Tallinna ülikoolis (M-628). Töö juhendajad on Södertörni ülikooli professor Mauri Kaipainen ja TLÜ vanemteadur Kai Pata. Oponendid on Ljubljana ülikooli professor Jože Rugelj ja Uppsala ülikooli vanemlektor Ernest Adams. Doktoritöö täistekst on kättesaadav Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa