Intervjuu | Mailis Reps kohustuslikku kooliiga tõstma ei torma

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
Madis Hindre
25.11.2016 15:07
Rubriik: Haridus

Ehkki koalitsiooniläbirääkimiste jooksul käidi välja lubadus muuta põhikoolijärgne haridus noortele kohustuslikuks, siis kolmandat korda haridusministri kohale asunud Mailis Reps kohustuslikku kooliiga tõstma ei kiirusta. Värske haridusministriga rääkis Madis Hindre

 

Seni on riigi suund olnud, et omavalitsused peaksid gümnaasiumi pidamisest loobuma ja õpilastel tuleks käia riigigümnaasiumites. Kas nüüd suund muutub?Me oleme kokku leppinud, et ka aastast 2023 võivad endiselt olemas olla munitsipaalgümnaasiumid ja loomulikult eragümnaasiumid lisaks riigikoolidele. Tegelikkuses võib juhtuda, et selle ajaga tekib ühiskonnas veendumus, et riigigümnaasium on ennast õigustanud ja lapsevanemad teevad oma valikud nii, et munitsipaalgümnaasiume jääbki väga vähe.

Mida siis täpsemalt tähendab lubadus, et maagümnaasiumid saavad raha juurde?
Me näeme näiteks Pärnumaal, et seal on lisaks riigigümnaasiumile veel kaks gümnaasiumit, mis on ennast väga õigustanud. Samuti Sütevaka, mis on erakool. Niikaua, kui me ei ole otsustanud maagümnaasiume sulgeda, siis kvaliteedis raha pärast kannatada me ei luba. Neil pole tänaste rahastamiskoefitsiendiga võimalik valikaineid pakkuda. Võimalik, et lisaraha tuleb selliselt, et koolid ostavad neid lisaaineid hoopis riigigümnaasiumist sisse. Konkreetseid lahendusi ma täna ei oska öelda.

Investeeringud on olnud väikestele gümnaasiumitele suur probleem, kuna just investeeringud on riigigümnaasiumitesse suunatud. Täna ju riigil investeeringute kava ei ole ning enamus vahendeid tuleb Euroopast. Millised on Euroopaga kokku lepitud reeglid, ma praegu ei tea. Ma tutvun sellega kindlasti ja siis ma annan teada.

Osad riigigümnaasiumid, näiteks Jõgeval või Valgas, töötavad täna pooltühjana. Neist mitte kaugel on munitsipaalgümnaasiumid, näiteks Põltsamaal või Tõrvas, mille sulgemist oodates loodeti riigikoolidesse õpilasi juurde leida. Kas ei käima lükatud reformi pidurdades ei teki ohtu, et liiga väheste õpilastega jäävad töötama nii riigigümnaasiumid kui ka munitsipaalgümnaasiumid?
Kõigepealt, mis puudutab Jõgevat ja Põltsamaad, siis me algusest peale teame, et Jõgevamaal on kaks keskust. Mina küll ei julge öelda, et ühes koolis oleks parem kvaliteet kui teises. Lõuna-Eestis on ka näiteks Räpina käinud välja, et nemad oma gümnaasiumiastet kaotada ei taha. Küll aga on arutatud, kas nad oleks näiteks riigigümnaasiumi šefluse all. Võib-olla nimetame need koolid filiaalideks. Kuidas see välja kujuneb, on kindlasti järgmise mõne aasta jooksul paika loksumas. Kõigepealt peame aga üle saama hirmust, et kõik ära keelatakse.

Mil moel sisustatakse lubadus muuta kesk- või kutsehariduse omandamine kohustuslikuks. Kas seni kuueteistkümne eluaasta juures lõppenud koolikohustus viiakse kaheksateistkümne eluaastani?
No selle mõtte pakkus välja üks koalitsioonipartner (Jevgeni Ossinovski; toim). See mõte on tegelikult väga üllas ja ilus, et noored peaksid pärast põhiharidust vähemalt kutse omandama, sest muidu neil on hiljem tööturul väga raske. Aga me ei alusta kohustusest, vaid need riskinoored tuleb üles leida ja otsida neile nõustaja kaudu see eriala. Kas me jõuame selleni, et me nõuame kõigilt kaks aastat pikemat kooliteed – noh, seda me kindlasti veel analüüsime.

Koalitsioonilepinguga lubatakse motiveerida kohalikke omavalitsusi, et nood maksaksid lasteaiaõpetajale vähemalt kooliõpetajate miinimumpalka. Mis moodi te neid kohalikke omavalitsusi siis motiveerite?
Kõige lihtsam lahendus on see, mis oli meil 2009. aastal, et kui omavalitsus panustas sellesse, andis riik teise poole palgarahast juurde. Teine võimalus on, et me anname omavalitsusele, mis ühtlustab kooli- ja lasteaiaõpetajate palgad, mingi protsendi palgatoetust juurde. Me oleme selle kokku leppinud nii-öelda saja päeva plaanis, kuna asja on vaja ministeeriumites rahulikult analüüsida.

Seda, kui palju lubadus maksta võib, me järelikult veel ei tea?
Meil on loomulikult exceli-tabel olemas. Ka siin on taha kirjutatud mitukümmend miljonit. Aga me ei tea, kas kui suur oleks toetus õpetaja kohta, kas see puudutab kõiki omavalitsusi või ainult neid, kus palgavahed on liiga suured jne. Selle pärast ma praegu ei julge seda välja öelda.

Uuesti on pinnale kerkinud koolivägivalla mure. Olemas on erinevaid programme, kuid vägivallajuhtumitest kuuleme küll ja veel. Suurem osa juhtumeid avalikkuse ette ei jõuagi. Mis see konkreetne lahendus on, ehk kuidas koolivägivald lõpetada?
Väga-väga oluline on, et kogu koolikeskkond tegeleb sellega kogu südamest. Kõige esimene samm on, et me märkame seda vägivalda võimalikult varakult. Selleks ongi terve rida programme. Kahjuks nad ei ole kõikides koolides. Meil on väga tublisid koole, aga on ka väga palju koole, mis sellega südames tegelikult ei tegele. Teine probleem on tugiteenused ja selle pärast on meil ka punkt, et igas koolis oleks esmased tugiteenused olemas.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar