Galerii: Tartus anti Teaduslahingu avapauk
Mullu alguse saanud Teaduslahing on võistlus koolinoortele, mis toob õpilased loodus- ja täppisteaduste maailma. Argielus ette tulevatele probleemidele ja teaduslikele küsimustele saab käed külge panna ning leida lahendus läbi katsetamise ja meeskonnatöö.
Tänavuse Teaduslahingu üks eelvoore toimus esmaspäeval Tartu ülikooli spordihoones, kus omavahel võtsid mõõtu 7.–9. klasside kolmeliikmelised võistkonnad Tartumaalt, Jõgevamaalt ja Valgamaalt. Viiele ülesandele vastuse leidma pidanud 29 tiimil oli iga ülesande lahendamiseks 20 minutit.
I ülesanne: Sipsik (füüsika)
Materjalidel on kindel tihedus. Mõõtes aine tiheduse, on võimalik määrata kindlaks tundmatuid materjale. Tihedus sõltub aatomite paigutusest aines ja paigutust mõjutavateks teguriteks on temperatuur ning rõhk. Nii näeme, et valades üksteise peale erineva tihedusega vedelikke, vajuvad mõned sügavamatesse kihtidesse ja teised tõusevad pinnale. Sipsiku ülesandes esmalt arvutakse massi ja ruumala alusel erinevate materjalide tihedused ning seejärel need kihistatakse, nii et saadakse üks triibuline "sipsik".
Näide:
Vee kihistumine veekogus (põhjas vesi alati +4), piimas koore pinnale tõusmine, õhu liikumine ja kihistumine, kokteilide valmistamine, liiva settimine vees jne
II ülesanne: lehe eripind (bioloogia)
Lehe eripindala kasutatakse taimede reproduktiivse strateegia (paljunemise edukuse) hindamiseks, vaadeldes selleks valguse ja niiskuse taset jt faktoreid. Lehe eripindala (SLA - specific leaf area) defineeritakse kui lehe pindala suhet selle kuivatatud massiga. SLA uurimiseks mõõdetakse taime lehe pikkus, laius ja lehe perimeeter.
Näide:
Taimeökoloogid ja -füsioloogid kasutavad SLA meetodit uurimaks taimede ellujäämise edukust.
III ülesanne: kivimite vanus (geoloogia)
Maastikud on kujunenud tuhandete ja miljonite aastate jooksul. Erinevad kivimite kihid näitavad ajastute olemust ja omavad kindlaid tunnuseid. Maailmas ringi liikudes võime näha maapinnal paljandumas erinevaid kivimeid - Eestis lubjakivi, Skandinaavias graniiti – mille alusel saame teha ka järeldusi maa sees toimunud protsessidest. Uurides kivimite kihte, saame teha järelduse, et ülemine kivim on enamasti alumisest noorem. Ülesandes uuritakse erinevaid kivimeid ja määratakse nende vanus.
Näide:
Planeedi Maa kujunemislugu. Settekivimite teke ja olemus, kasutamine tööstuses. Eesti jaoks olulised settekivimid, nt põlevkivi (elektrienergia tootmiseks) ja paekivi (suhkru värvimine, väetised, ehitus).
IV ülesanne: doominoefekt (füüsika)
Protsesse, kus üks sündmus annab tõuke järgmisele ja see järgmisele jne, võib näha igal pool. Seda efekti nimetatakse doominoefektiks, aga ka nt ahelreaktsiooniks. Ülesandes peavad võistkonnad, kasutades doominoefekti, teada saama etteantud vahenditega ja reeglitega süsteemis parima kombinatsiooni tekitamaks suurim tõukejõud. Keskkonnast rääkides kasutatakse ka väljendit "liblika tiivalöögi efekt", kus väga väike ja tühine liblika tiivast tekkinud õhuliikumine võib tuua kaasa olulisi muudatusi terves maailmas - näitab, et looduses on kõik väga tihedalt seotud (keskkonnamõju uuringud).
Näide:
Doominoefekti kasutatakse ka paljude seadmete automatiseerimisel, nt manuaalne raadiokanalite vahetamise süsteem, tänapäeva saekaatrid, pakkimisseadmed, tööstuslikud liinid jne. Goldbergi masin.
V ülesanne: magus maitse (toiduainete tehnoloogia)
Inimene kasutab toidu nautimiseks või kõlblikkuse määramiseks erinevaid meeli, nende seas ka maitsemeelt. Maitsemeele elundiks on keel, mis tunneb erinevaid maitseid. Ülesandes testitakse võistkondade maitsemeele tundlikkust, selleks tuleb neil järjestada veed nende magususe alusel.
Näide:
Toitu tarbime kõik igapäevaselt, aga palju me mõtleme selle juures, kui oluline on iga maitse, lõhna ja värvuse intensiivsuse koosmõju.