Hollandlased käisid haridusreformide tegemiseks Eestist inspiratsiooni otsimas
Hollandi õpilased näitavad PISA-testis enam-vähem sarnaseid teadmisi Eesti kooliõpilastega. Eesti koolid on aga hollandlastele silma hakanud IT-lahenduste rakendamise poolest ning sel nädalal käis Eestis visiidil Hollandi haridus- ja teadusministeeriumi riigisekretär Sander Dekker, et vaadata, mida annaks siit õppida ning rakendada Hollandi haridussüsteemis.
Holland oli PISA-testi tulemustelt 2012. aastal 13. kohal. See on neli kohta madalam kui 2009. aastal. Mis on sellise languse taga?
Ohoo! Ma arvan, et selle taga pole otsest probleemi. See on pigem suhteline, sest lihtsalt osa riike muutub järjest tugevamaks. Holland keskmiselt püsis oma tasemelt siiski enam-vähem samal tasemel. Seega selle üle Hollandis suuremat arutelu pole. Küll aga me otsime kogu aeg uusi viise hariduse täiustamiseks.
Teie valitsuskabinet on tõepoolest võtnud ette hulga suurejoonelisi reforme. Ajal, mil mitmed Euroopa riigid pole veel majanduskriisist taastunud ega paiguta seetõttu ka raha haridussüsteemi, panete teie haridusse märkimisväärse summa raha. Miks te nii teete?
See on tahtlik otsus, mille oleme valitsuskabinetina vastu võtnud ja mina riigisekretärina toetan seda täielikult. Haridus on pikaajaline investeering.
Kui tahame tulevikus olla konkurentsivõimelised ja produktiivsed, peame lastele andma parima võimaliku hariduse.
See on üks põhjus, mis ajal, mil avalikus sektoris on tulnud eelarveid tublisti kärpida, oleme otsustanud hariduse eelarvesse raha juurde panna.
Enamus rahast ei lähe mitte nii palju õpetajate palkadesse, kui õpetajakoolitusse ja täiendõppesse. Või sellesse, et anda õpetajatele näiteks rohkem aega enesetäiendamiseks ja kolleegidega kogemuste vahetamiseks. OECD uuringutest teame, et just nendel tegevustel on kõige otsesem mõju õppe kvaliteedile.
Rääkides kvaliteedist, siis teie reformide eesmärk on tõsta õppekvaliteeti Hollandi koolides, näiteks lisada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) läbivalt õppekavva. Rääkige sellest natuke lähemalt.
See on üks peamine põhjus, miks ma Eestis olen – et õppida teie koolidelt, kuidas IKT-d õppesse lõimida. Alustasime hiljuti sel teemal arutelusid Hollandis. Teile võib see tunduda väga tavaline, kuid Hollandis pole riiklikku õppekava muudetud viimased 30-40 aastat. Hollandi riiklik õppekava on väga üldine ja formaalne – inimesi üllatab fakt, et see mahub kahele leheküljele.
Peamine küsimus on, kas meie lapsed õpivad seda, millest neil 10-15 aasta pärast ellu astudes kasu?
See tähendab, et te peate olema üsna ettenägelikud, mida 10-15 aasta pärast tööturul vaja on.
Täpselt! Tehnoloogia ja IKT muutub üha olulisemaks. Me näeme, et mõned praegused töökohad, kus on hõivatud suur osa ühiskonnast, võtavad üle arvutid, robotid, masinad. Küsimus on, kuidas anda lastele haridus, mis annaks neile oskused ja teadmised tulevikutöökohtadel hakkamasaamiseks? Me ei tea täpselt, mis need töökohad on.
OECD uuringud aitavad siin ka natuke. Meie õpetajad näevad, et lastele on oluline anda faktiteadmiste kõrvale ka oskus õppida, et nad oleksid paindlikud. Meie lapsed peavad oskama kriitiliselt mõelda, koostööd teha, probleeme lahendada.
Need on pigem oskuste põhised nõudmised ning ma arvan, et need teemad saavad meil aasta lõpuks õppekava muutmisel olema laual. IKT-d on osaliselt juba praegu hakatud õppesse lõimima, kuid ma loodan, et sellest saab üks võtmeteemasid õppekava muutmisel ja kvaliteedi tõstmisel.
Eesti ja Hollandi ühine murekoht on õpilaste probleemilahendusoskuse tase, mis PISA-testi järgi võiks olla parem. Kuidas seda õppekavva panna?
Ma arvan, et teha tuleb kaht asja. Vaja on põhiteadmisi, et probleemilahendamisega toime tulla. Näiteks väga paljudel probleemidel on matemaatiline taust. Seega peab matemaatikas olema nagunii tugev. Me peame tagama, et nendele külgedele pöörataks koolis tähelepanu.
Aga ainult matemaatikast ei piisa. Probleemi lahendamine nõuab ühtlasi loovust, meeskonnas töötamist ja koostööd. Kui ma vaatan koole, mis on kasutusele võtnud probleemipõhise õppe, suudavad panna õpilasi rakendama oma teadmisi ülesannete lahendamise kaudu. Need oskused aga hõlmavad rohkem kui üht ainet ning seda pole võimalik ühe keelekursuse või füüsikakursusega selgeks teha.
Te olete praeguseks tutvunud Soome ja Eesti hariduskorraldusega. Mida te siit kasulikku õppinud olete?
Alati on hea saada teistelt inspiratsiooni, ilma midagi otseselt kopeerida üks-ühele. Häid ideid ei saa lihtsalt copy-paste'da.
Võtame näiteks Hollandi ja Eesti, kes omamoodi on Soome peale kadedad nende õpetajakoolituse pärast.
Õpetajaamet on Soomes väga hea mainega, mistõttu pääsevad nende ülikoolides õpetajaks õppima kümne protsenti paremiku seast. See teeb kogu haridussüsteemi kvaliteedi loomise lihtsamaks, sest kui sul õpivad parimatest parimad õpetajaks, on kergem saada uusi õpetajaid.
Õpetajaskonna vananemine ja uute õpetajate põud on probleem nii Eestis kui Hollandis. Kui seda Soome eeskuju saaks hõlpsalt rakendada, teeksin seda otsekohe. Aga paraku ei saa. See nõuab pikaajalisi investeeringuid. See pole sprint, see on maraton.
Me püüame tõsta õpetajakoolituse nõudeid ja taset, keskendume rohkem kvaliteedile kui kvantiteedile, pühendume pigem andekate üliõpilaste õpetamisele kui massilisele koolitamisele. Me püüame tagada, et õpetajaamet oleks huvitav kui töökeskne.
Hollandi noortega rääkides olen kuulnud, et nad peavad õpetajaametit küll huvitavaks, kuid kardavad, et kui nad õpetajana tööle asuvad, töötavad ühel kohal aastakümneid.
Seega tuleb mõelda nutikaid viise, kuidas õpetajakarjääri huvitavamaks teha – kombineerida seda näiteks teaduse, poliitikakujundamise, ettevõtlusega. Nii on võimalik õpetajakutset teha huvitavamaks, et meelitada ligi paremaid tudengikandidaate.
Seda kõike olen ma õppinud Soome pealt. See kõik nõuab kannatlikkust ja järjepidevat tööd, et eesmärgini jõuda.
Eestist võtan kaasa teadmise, et olete meist ees IKT ja e-valitsuse ning e-hariduse võimaluste poolest. See paneb mind mõtlema, kuidas rikastada sellega Hollandi kooli. Me teame, et ainuüksi arvuti toomisest tundi ei piisa. Tarvis on ka anda õpetajatele teadmised ja oskused, kuidas arvutit koolitunnis ära kasutada.
Arvuti ja IKT võimaluste kasutamine ei ole omaette eesmärk, see peab toetama kogu ülejäänud õpet. Ja siin olles nägime selle nutikat kasutamist.