Haridustöötajate liidu juht: koolivõrgu korrastamise võti peitub suurlinnades
Koolivõrgu korrastamine on õpetajatele tippspetsialistide väärilise palga tagamiseks hädavajalik, seejuures peitub aga võti eelkõige suuremates asulates, mitte maakoolide sulgemises, leiab haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.
''Lahendus on ikkagi suurlinnades ja suuremate asulate koolivõrgu korrastamises ka. Seal peaks ikkagi vaatama, et klassid oleks rohkem täis. Seal on seda võti ja ressurssi tegelikult palju rohkem, kui palju räägitud maakoolide sulgemises, mille summa summarum ei anna väga suurt efekti,'' rõhutas Voltri Vikerraadio saates ''Uudis+''. Eestis peaks jääma prioriteediks võimalikult kodulähedase põhi- ja algkooli säilitamine. Seega ei saa koolivõrgu korrastamine toimuda liigse kiirustamise tähe all.
OECD värskes raportis mainitud liiga suure õpetajate arvu osas leidis Voltri, et nende otsest puudu- ja ülejääki pole vaja pensionil olevate õpetajate arvu tõttu karta. ''Meil on eelkõige puudu pealekasvust, see on eelkõige see suur puudus. Peame arvestame riigi väiksusega ja demograafilise olukorraga. Peame sellega arvestama, et suurem osa haridusse minevast rahast jõuaks õpetajate palkadeks,'' tõi mees välja tema jaoks olulisema probleemi.
''Eesti õpetaja on tippspetsialist, magistriharidusega spetsialist. Ootame teatud haridustaset ja haritustaset ja seega peaksime pakkuma ka vastavalt haridusele ja nõudmistele töötasu, mida me siiski praegu ei suuda,'' nentis Voltri. Osaliselt on viimane koolivõrgu korrastamise taga.
Erakoolid
Erakoolidega seonduvat temaatikat leidis ta, et hetkel võib näha teatavat vastuolu. ''Kindlasti on Eesti haridusmaastikul ka erakoolidel koht ja neist enamus on leidnud väga kindla suunitlusega niši, aga siin peame vaatama ka seda, et [...] meil on õpetajaid liiga palju, me peame kokku võtma süsteemi. Teisest otsast tekitame riigi rahastusega uusi koole. Ühelt poolt paneme kinni, teiselt poolt avame koole,'' arutles Voltri. Leidma peab tasakaalupunkti.
''Siin peab olema siiski KOV-il mingisugune kaasarääkimise õigus, milline tema territooriumil olev koolivõrk on. Loodan, et kõik kohalikud omavalitsused siis näevad erakoole võrdsete ja väärikate partneritena ning nad suudetakse siduda ühtsesse koolivõrku,'' sõnas mees.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa