Niiskus mõjutab gripi levikut nii parasvöötmes kui ka troopikas  

(Foto: Postimees/Scanpix)
8.11.2016 11:47
Rubriik: Novaator

Uues uuringus leidis California ülikooli teadlaste rühm, et üheks tähtsamaks keskkonnateguriks gripi üleilmsel levikul on niiskus ning selle kaasmõjuriks temperatuur. Seega töötavad need kaks tegurit koos, tähtis pole ainult üks või teine. Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetiste veebiversioonis.

Parasvöötme külmade ilmade saabudes otsivad miljonid inimesed abivahendeid, millega grippi vältida. Kuid gripipuhangud tabavad samuti soojades, troopilistes tingimustes elavaid inimesi, ehkki seal puudub haiguse ja hooajalise temperatuurimuutuse vahel otsene seos. Säärane seose puudumine troopiliste ja parasvöötme gripipuhangute vahel on teinud grippi soosivate keskkonnategurite uurimise raskeks.

Empiirilis-dünaamilise mudeli (EDM) abil analüüsisid teadlased Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmse terviseatlase peaaegu 20 aasta andmeid. Nad vaatlesid samasuunalisi seoseid gripipuhangute ulatuse, absoluutse niiskuse ehk õhus leiduva veeauru ja temperatuuride vahel kõigil laiuskraadidel. Järeldoktor Ethan Deyle’i juhitud uuring leidis, et kriitiline temperatuurivahemik on 21–24 kraadi. Sellest vahemikust jahedamates ja soojemates tingimustes muutub viiruse levikul tähtsaimaks teguriks niiskuse tase.

Uurimuse autorite hinnangul võivad need rahvastikuandmetest tehtud järeldused aidata muuta riikide tervishoiulahendusi. Näiteks võib parasvöötme piirkonna koolidesse ja haiglatesse paigaldada külmadel, kuivadel talvedel õhuniisutajad. Samuti võib troopikas avalikes hoonetes kasutada ehk enam kui 24 kraadi juures kliimaseadmeid või õhukuivateid, mis teeksid ruumides õhu kuivemaks.

Metaandmete abil tehtud uuring näitab, et niiskus on tähtis tegur gripi levikul päris maailmas, mitte ainult tehislikes laboritingimustes. Üksiti aitab mudel tõestada ka seda, et sarnane tingimus kehtib erinevates kliimapiirkondades.

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    17:56

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    17:44

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Tartus anti teismeliste teaduslahingu avapauk
    17:10

    Tartu ülikooli spordihoone koridoris on esmaspäeva hommikul koos närviliselt naljatlevate teismeliste rühmad. Oodatakse korvpallisaali avamist, et seal teaduslahingu eelvoorul mõõtu võtta.

  • foto
    "Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab lugu
    16:55

    Kui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.

  • foto
    "Heureka" viimases osas voolab veri
    16:21

    Nüüd on väljas vaatamiseks "Heureka" viimane osa, mis tõotab tulla verine. Sander Loite lubatakse kirurgide maailma.

  • foto
    Keemiaprofessor armastab õpetamist ja tudengitega arutlemist
    11:38

    Tartu ülikooli analüütilise keemia professor Ivo Leito tunneb õpetamisest suurt rõõmu ning püüab teha kõik selleks, et tudengid saaksid õpitavast materjalist aru. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna sasta õppejõuks saamise puhul portreteerib teda ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    Kristjan Port: lähitulevik tõotab tuua sünteetilise liha ja prinditud majad
    10:39

    Pingetest tuvil ajastu tõttu muutub oluliseks määratleda arvamusavaldaja kuuluvus, olgu maailmavaate, poliitika, seksuaalse orientatsiooni vmt osas. Seda eriti sõnumite puhul, mis kirjeldavad muutusi.

  • foto
    Kaksiktähed on vähem planeedisõbralikud
    09:46

    Rohkem ei ole alati parem. Näiteks on planeetidele parem, kui neil on ainult üks täht ja mitte kaks.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    08:55

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kas lapse kooli peaks valima perekond?
    08:09

    Kas lapse kooli peaks valima perekond või tuleks määrata koolikoht keskselt? Uuringud on näidanud, et see, kuidas algkoolikohti jagatakse, mõjutab oluliselt laste haridustulemusi – laiemalt vaadates on see lausa haridusliku õigluse võtmeline küsimus, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor Triin Lauri.

  • foto
    Labor. Raie ja lahing piiritul teadusmaastikul
    Eile

    Teadlase kommentaaris võtab füüsik Raivo Stern ette olukorra Eesti teadusmaastikul. Metsaraiet uurinud metsandusteadlane Hardi Tullus räägib, mille poolest erineb turberaie lageraiest ja mis eelised või puudused kummalgi teise ees on. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab matemaatik Marcus du Sautoy raamatut teadmiste piiridest ja piiritusest. Õpilaste teaduslahingu käimaminekust kannab ette korraldaja Kristi Parro.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Südamelöögid tõukavad rassismile
    20.01

    Südame poolt ajju saadetavad signaalid võivad võimendada inimeste negatiivset eelhäälestatust teiste rahvusrühmade suhtes. Kainet mõistust varjutav efekt on piisavalt tugev, et suurendada inimeste poolt tehtavate vigade hulka.

  • foto
    Puust ja punaseks
    20.01

    Stuudios on Tõnis Eenmäe Tartu Observatooriumist ja Madis Aesma. Teemaks kosmos, täpsemalt: Kuu vanus on nüüd teada; paari aasta pärast meie taevasse ilmuv ere täht; Päikesesüsteemi üheksas planeet ja tulnukate olemus.

  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    20.01

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Enamikku primaate ähvardab väljasuremisoht
    20.01

    Inimese suurim suguselts loomariigis on suures hädaohus. Suure rahvusvahelise ülevaateuuringu andmetel ähvardab väljasuremine tervelt 60 protsenti kõigist esikloomaliste ehk primaatide seltsi kuuluvatest liikidest, kolmel neljandikul primaadiliikidest väheneb aga arvukus.

  • foto
    100 sekundi video: mis on kogumeediasündmus?
    20.01

    Erinevate meediumite ja meediakanalite rohkus on mõju avaldanud ka kultuuritekstide ülesehitusele. Kui traditsiooniliselt oli sündmuseks ühe teose ilmumine või sündmuse toimumine ning teisi meediume kasutati eelnevalt informatsiooni levitamiseks ja reklaamimiseks ning seejärel arvustuse ja järelkaja avaldamiseks, siis täna planeeritakse juba teosed ja sündmused endid erinevaid meediume ja kanaleid kaasavate kogumeediasündmustena.

  • foto
    Uudne andmetalletustehnika pakub lahendust andmekeskuste energianäljale
    19.01

    Infoühikute – 1 ja 0 – töötlemisele kulutatakse umbes kaks protsenti maailmas toodetavast elektrist. Sellest märgatav osa kulub andmete kirjutamisel vabanevast soojusest vabanemiseks. Näitaja kahekordistub seejuures iga viie aastaga. Hollandi ja poola teadlased esitlevad nüüd süsteemi, mille abil eraldub bittide kirjutamisel soojust praegusest miljoneid kordi vähem.

  • foto
    Namiibia nõiaringide saladus hakkab lahenema
    19.01

    Namiibia kõrbe täpistavad korrapäraste ''nõiaringide'' päritolu on pannud inimesi kukalt kratsima juba sajandeid. Kuigi nüüdseks on selge, et nende taga pole taevased jumalad või maa-alused draakonid, kogub nende olemuse üle peetav teaduslik debatt alles hoogu. Uus uurimus vihjab, et oma tõetera võib olla sees mõlema peamise leeri poolt pakutaval selgitusel.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Kristjan Port: mida teha tuldpurskava taskulohega?
    19.01

    Mida teha tuldpurskava lohega, kui see on nii armas? Samsung Note 7 oli taoline tuleohtlik partner. Paljud pidasid seda senistest parimaks kõneseadmeks. Entusiasmi jagus hetkeni, kuni telefonid süttisid põlema.

  • foto
    Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja
    19.01

    Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Mehed vs naised - kas me ajud töötavad tõesti erinevalt?
    18.01

    Kas tõesti vastab tõele, et meeste ja naiste ajud töötavad pisut erinevalt? "Heureka" eelviimane saade vastab küsimusele testide ja analüüsidega.

  • foto
    Keeruka elu juured võivad peituda asgardite seas
    18.01

    Rootsi mikrobioloogide juhitud teadlasrühm on leidnud terve rea päristuumsetele sarnanevaid ürge. Skandinaavia jumalate järgi nimetatud arhedes võib peituda võti, kuidas arenesid suhteliselt lihtsa ehitusega mikroobidest taimed, loomad ja lõpuks ka inimesed.

  • foto
    Aeglane ja kiire rääkija annavad ühepalju informatsiooni
    18.01

    Rääkimise eesmärk on kommunikatsioon, mitte kiire rääkimine. Uus uuring näitab, et vahet pole kui kiiresti me räägime, edastatava informatsiooni kogus on ikkagi ligikaudu sama, kuna tempokama jutu iga lausung sisaldab vähem teavet.

  • foto
    Kristjan Port: IT-hiiud laiendavad Suurbritannias vaatamata Brexitile oma valdusi
    18.01

    Suvel, palaval Brexiti-eelsel perioodil kõlas ühe Euroopa Liidust lahkumise hoiatusena, et eraldumise tagajärjel on kannatajaks tehnoloogiaettevõtted. Liidu liikmena jätkamist pooldas 277 Briti tehnoloogiaettevõtte juhi seas küsitluse tulemuste kohaselt 70 protsenti. Väljumist pooldas 15 protsenti. Ülejäänud olid kahevahel.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

täna etv2-s

foto
DokOopus Megalinnad (Megacities, Austria/Šveitsi 1998)
Täna 22:20

Dokumentaalfilm "Megacities" viib maailma eri paikadesse, et vaagida vaesuse ja rikkuse teemadel. Filmi keskmes on esmapilgul sügaval vaesuses elavad inimesed, kes omavad ebaloomulikult säravat elutahet ja kujutlusvõimet. Filmi autor Michael Glawogger.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Põlevkivi kaevandamine (1)

Maailmaturul tõusev nafta hind on pannud taas täiel võimsusel tööle nii Eesti Energia kui ka VKG kaevandused, mõlemad ettevõtted on tagasi tööle kutsunud kriisi ajal koondatud inimesi. Kas raskete aegade järel on tõesti saabumas uus põlevkivi kaevandamise buum?
Osa saatest on salvestatud 70 meetri sügavusel maa all Estonia kaevanduses, osa aga Eesti Energia uue Auvere põlevkivielektrijaama juhtimispuldi kõrval.

Rakett 69 uued saated!

Kristjan Pordi päevakommentaar

Raadios & Teles

Noorte teaduste akadeemia Erilehele

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.