Niiskus mõjutab gripi levikut nii parasvöötmes kui ka troopikas  

(Foto: Postimees/Scanpix)
8.11.2016 11:47
Rubriik: Novaator

Uues uuringus leidis California ülikooli teadlaste rühm, et üheks tähtsamaks keskkonnateguriks gripi üleilmsel levikul on niiskus ning selle kaasmõjuriks temperatuur. Seega töötavad need kaks tegurit koos, tähtis pole ainult üks või teine. Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetiste veebiversioonis.

Parasvöötme külmade ilmade saabudes otsivad miljonid inimesed abivahendeid, millega grippi vältida. Kuid gripipuhangud tabavad samuti soojades, troopilistes tingimustes elavaid inimesi, ehkki seal puudub haiguse ja hooajalise temperatuurimuutuse vahel otsene seos. Säärane seose puudumine troopiliste ja parasvöötme gripipuhangute vahel on teinud grippi soosivate keskkonnategurite uurimise raskeks.

Empiirilis-dünaamilise mudeli (EDM) abil analüüsisid teadlased Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmse terviseatlase peaaegu 20 aasta andmeid. Nad vaatlesid samasuunalisi seoseid gripipuhangute ulatuse, absoluutse niiskuse ehk õhus leiduva veeauru ja temperatuuride vahel kõigil laiuskraadidel. Järeldoktor Ethan Deyle’i juhitud uuring leidis, et kriitiline temperatuurivahemik on 21–24 kraadi. Sellest vahemikust jahedamates ja soojemates tingimustes muutub viiruse levikul tähtsaimaks teguriks niiskuse tase.

Uurimuse autorite hinnangul võivad need rahvastikuandmetest tehtud järeldused aidata muuta riikide tervishoiulahendusi. Näiteks võib parasvöötme piirkonna koolidesse ja haiglatesse paigaldada külmadel, kuivadel talvedel õhuniisutajad. Samuti võib troopikas avalikes hoonetes kasutada ehk enam kui 24 kraadi juures kliimaseadmeid või õhukuivateid, mis teeksid ruumides õhu kuivemaks.

Metaandmete abil tehtud uuring näitab, et niiskus on tähtis tegur gripi levikul päris maailmas, mitte ainult tehislikes laboritingimustes. Üksiti aitab mudel tõestada ka seda, et sarnane tingimus kehtib erinevates kliimapiirkondades.

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Reportaaž parimate noorleiutajate galalt: Eesti lastes on enamat kui PISA test  
    16:51

    Kuueaastane kollaste pükstega Sass istub kannatamatult ema kõrval toolil. Nende ees ja kõrval Mektory suures saalis istub veel mõnisada inimest. Sass on rahutu, sest iga hetk võidakse lavalt öelda, et just tema tööd pisikese leiutajana on märgatud ja et temagi saab presidendilt käepigistuse ja auhinnaraha.

  • foto
    Laidmets: Eesti hariduse kitsaskohad paranevad läbi õpetajate täiendkoolituste
    13:14

    Teisipäeval tehakse avalikuks järjekordse PISA testi tulemused. Ehkki teadmiste ja oskuste poolest on meie koolilapsed maailma eesotsas, näitavad seniste testide tulemused, ka läbivaid probleeme. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul kitsaskohtade lahendamine ja märkamine eelkõige õpetajate töö.

  • foto
    Eesti PISA testis: maailma riikide võrdluses kuuendalt kohalt kolmandale
    10:29 Uuendatud 12:46

    OECD 2015. aastal tehtud õpitulemuste uuringust selgub, et Eesti on kolme aastaga parandanud tulemusi nii funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas kui ka loodusteadustes. Seega tõusis Eesti maailma arvestuses kuuendalt kohalt kolmandale kohale. ERR Novaator tegi värskelt esitatud andmetest kokkuvõtte.

  • foto
    PISA testide edu põhjus: ka põrandat pühkides saab õppida füüsikat
    12:23

    Täna keskpäeval avaldas OECD värskeimad PISA testide tulemused. Täpselt samal ajal, nagu igal teisipäeval, kogunevad Rakke gümnaasiumi Nutilabori klassi aga Rakke Robootikud ehk need lapsed, kellest seesama PISA raport tänavu on leidnud põhjuse Eesti õpilaste testitulemustele.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    09:17

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    08:43

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    Eile

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse
    Eile

    Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    Eile

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Prügiteemalise "Heureka" vaatajamängu võitja on teada!
    Eile

    Soovime õnne, Heli Liiv, sina oled kirjastuse Hea Lugu raamatu "Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused" võitja! Vastasid õigesti, et hambahari tuleks visata olmeprügi hulka.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    Eile

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    Eile

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas lahendada nurjatuid probleeme?
    Eile

    Kuigi nurjatutel probleemidel, nagu rändekriis ja vaesuse leevendamine, puuduvad sirgjoonelised lahendused, on need siiski valitsetavad. Vaja on aga juhti, kes ei paku ise vastuseid, vaid sunnib alluvaid küsima õigeid küsimusi, leiab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikateaduste metodoloogia dotsent Peeter Selg.

  • foto
    FOTOD: Robotex saavutas publikurekordi
    04.12

    Euroopa suurimal robotivõistlusel Robotex osales sel aastal ligi 16 000 külalist, sellega ületas võistlus eelmisel aastal saavutatud 14 000 piiri.

  • foto
    Labor. Põhjamaa metsad ja Marsi linnad
    04.12

    Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki.
    Kui kõrge on mets? Suurte maa-alade kohta saame kõige ülevaatlikuma pildi kosmosest. Geograaf Aire Olesk on oma doktoritöös välja selgitanud, kui hästi Saksa satelliidipaari TanDEM-X radarite abil Eestile tüüpiliste metsade kõrgust saab mõõta.

    Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Pildil on Marsi kasvumaja Juhan Kangilaski ettekujutuses.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Avatud kontori jutukõmin langetab tööviljakust
    04.12

    Avatud planeeringuga kontorid kujutavad endas kahe teraga mõõka. Kuigi need võimaldavad kokku hoida ruumi, julgustada ideede levikut ja töötajate vahelist suhtlust, soodustavad need näiteks haiguste levikut. Värske töö pakub kinnitust ka paljude kontorirottide endamisi tehtud tähelepanekutele – kontorit iseloomustavad helid langetavad tööviljakust.

  • foto
    Vaalad vestlevad vetteplartsatuste vahendusel
    04.12

    Küürvaalad on suured loomad, kes kasvavad enam kui kümne meetri pikkuseks ja kui nad veest välja hüppavad ja tagasi prantsatavad või ka lihtsalt oma suurte loibade ja sabaga veepinnal platsutavad, on see võimas ja võrratu vaatepilt. Küsimus on, kas nad teevad seda lihtsalt lõbu pärast või on sel ka mõte sees.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Aastaanalüüs: Eesti hariduse seitse probleemi
    02.12

    Haridusministeeriumi koostatud aastaanalüüs toob sel aastal välja seitse probleemi, kus valdkonna areng ei ole olnud piisavalt kiire.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Tark elektrivõrk säästab raha ja keskkonda
    02.12

    Tarkvõrk on elektrivõrk, mis kasutab elektri tootmiseks ja jaotamiseks automaatikasüsteemi, pakkudes seega võimalusi säästlikumaks ja tõhusamaks elektrikaustuseks ja -tootmiseks. Eestiski on selles vallas jõutud idee tasandilt katsetuste faasi.

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Puust ja punaseks
    02.12

    Puust ja punaseks

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    Graafik: november oli keskmisest jahedam ja sombusem
    02.12

    Novembris võis Eestis Päikest keskmiselt taevalaotusel näha vaid 26 tundi. Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest 1,4 °C võrra madalamaks.

  • foto
    Väike hele asteroid pöörleb kiiresti
    02.12

    Astronoomidel on esimest korda õnnestunud üksikasjalikult vaadelda üht väga väikest asteroidi. Maa-lähedasel asteroidil nimega 2015 TC25 on läbimõõtu ainult umbes kaks meetrit. Samal ajal on ta huvitaval kombel ka üks kõige heledamaid Maa-lähedasi asteroide, mis eales avastatud, sest peegeldab tagasi umbes 60 protsenti selle pinnale langenud valgusest.

täna etv2-s

foto
Heureka, 9/16: Kuidas valmib leib?
Täna 19:30

Leib on meie toidulaual väga tähtis toiduaine, kuid kui tihti sa mõtled sellele, kuidas see poodi jõuab? Seda pätsi leiba või saia, mille sa poes korvi paned, hakatakse leivatehases valmistama juba eelmisel päeval. Kuid see ei tähenda, et sa saaksid vana leiva, vaid selle valmimisprotsess on nii pikk. Vaatame, kuidas erinevad leivad ja saiad valmivad ning lisaks saad ka nippe ise leiva küpsetamisega katsetamiseks. Tootja Downtown Pictures OÜ.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine (25)

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

Kristjan Pordi päevakommentaar

Raadios & Teles

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.