Sünteetilised veresooned tõotavad lihtsustada laste südamerikete ravi

(Foto: Minnesota ülikool)
Jaan-Juhan Oidermaa
28.09.2016 10:45
Rubriik: Novaator

Rühm ameerika teadlasi on valmistanud poolsünteetilisi veresooni, mis kasvavad ja arenevad koos ülejäänud kehaga. Lammastega tehtud katsed viitavad võimalusele, et teatud kaasasündinud südamerikete raviks piisata võib tulevikus vaid ühest operatsioonist.

''Pole olemas kunstmaterjali, mis kasvaks koos lapsega. Paratamatult tähendab see, et mõned südamerikkega lapsed peavad minema oma elu jooksul pelgalt selle tõttu noa alla rohkem kui viis korda.'' nentis uurimust eest vedanud Minnesota ülikooli bioinsener Robert Tranquillo ERR Novaatorile.

Näiteks tuleb mõnikord asendada laste elu päästmiseks ja elukvaliteedi parandamiseks kopsuarterid, mis ühendavad südant kopsudega. Mida aeg edasi, seda rohkem verd seda ajaühikus läbima peab. Nii jäävad siirdatud veresooned ühel hetkel lihtsalt liiga kitsaks. Samuti oleks pärisveresoontega võrreldavate omadustega tehisveresoontest olukordades, kus inimese enda veresooned on lupjumise või vigastuse tõttu eluohtlikult kitsenenud või kannatada saanud ja veri tuleks takistusest alternatiivseid kanaleid pidi mööda juhtida.

Viimasel paaril aastal on kasvatatud katseklaasis küll pärisrakkudest koosnevaid veresooni, kuid neil on omad puudused. Et immuunsüsteem siirdatud veresooni ära ei tõukaks, peavad need sellisel juhul koosnema inimeste enda rakkudest. See kasvatab aga paratamatult siirikute hinda. ''Kliinilistes rakendustes pole seetõttu laboris kasvatud koed kuigi populaarsed, vähemalt kui rääkida veresoontest,'' lisas Tranquillo.

Tranquillo kirjeldab nüüd kolleegidega ajakirjas Nature Communications ilmunud töös nüüd uut tüüpi siirikuid, millel on potentsiaali muuta poolsünteetiliste veresoonte kasutamise tavapäraseks protseduuriks. ''Võid hoida neid madalal temperatuuril soolalahuses mitmeid kuid ja need töötavad ikka sama hästi. Näitkatsetes kasutasime viie kuu vanuseid siirikuid. Kuid meil on andmeid, mis viitavad, et neid võib hoiustada veelgi kauem,'' märkis bioinsener. Kuid veelgi tähtsamana võib neid siirdada ükskõik kellele.

Veresoonte kasvatamiseks kasutas professor kolleegidega spetsiaalset bioreaktorit ja lambarakkudega kaetud torukesi. Neist rütmiliselt toitainetega küllastatud vedelikku läbi pumbates kattus rakkude pind omakorda valgukihiga. Sõrestiku mehaanilised omadused olid seejuures võrreldavad päris veresoonte seintega. Viimaks pesti valgutorud rakkudest puhtaks ja asendati nendega osa viie nädala vanuste lambatallede kopsuarteritest.

Aasta hiljem oli siiriku läbimõõt kasvanud poole võrra ja seda läbis ´kui kaks korda rohkem verd. Soonte kollageeni sisaldus oli pea viiekordistunud, mis viitas, et sooned polnud vaid väljaveninud, vaid ka reaalselt kasvanud. Samuti panid töörühm tähele, et need olid täienenud lammaste endi keharakkudega. ''Me ei tea, kust või kuidas need sinna jõuavad, aga tõenäoliselt reageerivad rakud lammaste keha rakumaatriksi bioaktiivsetele mõjuritele ja/või teistele mehaanilistele ja keemilistele signaalidele,'' mõtiskles Tranquillo.

Tüsistusi või soovimatuid kõrvalmõjusid, näiteks siirikute kiirenenud lupjumist või veresoonte kitsenemist töörühm ei täheldanud, mis annab professorile lisalootust, et õige pea saavad rohelise tule ka inimkatsed. ''Kuigi uurimus põhineb vaid kolmel lambal, on tulemused meie arvates selleks piisavalt head. Lisaks oleme teinud täiendavad katseid inimeste rakkudega, mis võiksid olla toidu- ja ravimiohutusameti ning lastekirurgide jaoks piisavalt veenvad,'' lisas Tranquillo. Tõenäoliselt tuleb enne seda teha aga ka täiendavaid loomkatseid.

Piisava rahastuse korral võiksid olla inimkatsed seega Tranquillo sõnul 2—3 aasta kaugusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    Eile Uuendatud 16:11

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    Eile

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Kristjan Port: sõnadel on kaalu ehk kuidas Apple Samsungi kollitas
    Eile

    Sõnadel on kaal. Mõnikord piisab inimese saatuse üle otsustamisel ühe sõna valikust. Olgu näiteks kohtulugu USA-st, milles püüdsid vannutatud isikud teha vahet sõnadel ''pahatahtlik'' ja ''kuritahtlik''. Sellest sõltus omakorda otsus, kas kohtualusele esitatakse süüdistus surma põhjustamises või mõrvas.

  • foto
    Viktoriin: õpilaste leiutiste konkursi parimad palad
    Eile

    Siin on joonised riiklikult pärjatud õpilaste leiutistest. Kas oskad kirjelduse ja joonise kokku viia?

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 
    Eile

    Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

  • foto
    Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades
    Eile

    Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    Eile

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Kristjan Port: Apple pööras pilgu isesõitvate autode poole
    Eile

    Alustavate iduettevõtete ja juba turul tegutsevate suurte firmade erinevuseks pidavat olema nende elu mõtestav ajamääratlus.

  • foto
    Katused koguvad kosmosetolmu
    Eile

    Linnamajade katustele jääb ajapikku igasugust sodi ja kõntsa. Kuid kes oleks võinud arvata, et selle sodi seest leitakse ühel päeval sellist peent kraami nagu kosmosetolm?

  • foto
    Reportaaž parimate noorleiutajate galalt: Eesti lastes on enamat kui PISA test  
    06.12

    Kuueaastane kollaste pükstega Sass istub kannatamatult ema kõrval toolil. Nende ees ja kõrval Mektory suures saalis istub veel mõnisada inimest. Sass on rahutu, sest iga hetk võidakse lavalt öelda, et just tema tööd pisikese leiutajana on märgatud ja et temagi saab presidendilt käepigistuse ja auhinnaraha.

  • foto
    Laidmets: Eesti hariduse kitsaskohad paranevad läbi õpetajate täiendkoolituste
    06.12

    Teisipäeval tehakse avalikuks järjekordse PISA testi tulemused. Ehkki teadmiste ja oskuste poolest on meie koolilapsed maailma eesotsas, näitavad seniste testide tulemused, ka läbivaid probleeme. Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul kitsaskohtade lahendamine ja märkamine eelkõige õpetajate töö.

  • foto
    Eesti PISA testis: maailma riikide võrdluses kuuendalt kohalt kolmandale
    06.12 Uuendatud 12:46

    OECD 2015. aastal tehtud õpitulemuste uuringust selgub, et Eesti on kolme aastaga parandanud tulemusi nii funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatikas kui ka loodusteadustes. Seega tõusis Eesti maailma arvestuses kuuendalt kohalt kolmandale kohale. ERR Novaator tegi värskelt esitatud andmetest kokkuvõtte.

  • foto
    PISA testide edu põhjus: ka põrandat pühkides saab õppida füüsikat
    06.12

    Täna keskpäeval avaldas OECD värskeimad PISA testide tulemused. Täpselt samal ajal, nagu igal teisipäeval, kogunevad Rakke gümnaasiumi Nutilabori klassi aga Rakke Robootikud ehk need lapsed, kellest seesama PISA raport tänavu on leidnud põhjuse Eesti õpilaste testitulemustele.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    05.12

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse
    05.12

    Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    05.12

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Prügiteemalise "Heureka" vaatajamängu võitja on teada!
    05.12

    Soovime õnne, Heli Liiv, sina oled kirjastuse Hea Lugu raamatu "Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused" võitja! Vastasid õigesti, et hambahari tuleks visata olmeprügi hulka.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    05.12

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas lahendada nurjatuid probleeme?
    05.12

    Kuigi nurjatutel probleemidel, nagu rändekriis ja vaesuse leevendamine, puuduvad sirgjoonelised lahendused, on need siiski valitsetavad. Vaja on aga juhti, kes ei paku ise vastuseid, vaid sunnib alluvaid küsima õigeid küsimusi, leiab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikateaduste metodoloogia dotsent Peeter Selg.

  • foto
    FOTOD: Robotex saavutas publikurekordi
    04.12

    Euroopa suurimal robotivõistlusel Robotex osales sel aastal ligi 16 000 külalist, sellega ületas võistlus eelmisel aastal saavutatud 14 000 piiri.

  • foto
    Labor. Põhjamaa metsad ja Marsi linnad
    04.12

    Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki.
    Kui kõrge on mets? Suurte maa-alade kohta saame kõige ülevaatlikuma pildi kosmosest. Geograaf Aire Olesk on oma doktoritöös välja selgitanud, kui hästi Saksa satelliidipaari TanDEM-X radarite abil Eestile tüüpiliste metsade kõrgust saab mõõta.

    Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 4. detsembril kell 14.05. Pildil on Marsi kasvumaja Juhan Kangilaski ettekujutuses.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Avatud kontori jutukõmin langetab tööviljakust
    04.12

    Avatud planeeringuga kontorid kujutavad endas kahe teraga mõõka. Kuigi need võimaldavad kokku hoida ruumi, julgustada ideede levikut ja töötajate vahelist suhtlust, soodustavad need näiteks haiguste levikut. Värske töö pakub kinnitust ka paljude kontorirottide endamisi tehtud tähelepanekutele – kontorit iseloomustavad helid langetavad tööviljakust.

  • foto
    Vaalad vestlevad vetteplartsatuste vahendusel
    04.12

    Küürvaalad on suured loomad, kes kasvavad enam kui kümne meetri pikkuseks ja kui nad veest välja hüppavad ja tagasi prantsatavad või ka lihtsalt oma suurte loibade ja sabaga veepinnal platsutavad, on see võimas ja võrratu vaatepilt. Küsimus on, kas nad teevad seda lihtsalt lõbu pärast või on sel ka mõte sees.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Aastaanalüüs: Eesti hariduse seitse probleemi
    02.12

    Haridusministeeriumi koostatud aastaanalüüs toob sel aastal välja seitse probleemi, kus valdkonna areng ei ole olnud piisavalt kiire.

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

Raadios & Teles

Kristjan Pordi päevakommentaar

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.