Sünteetilised veresooned tõotavad lihtsustada laste südamerikete ravi

(Foto: Minnesota ülikool)
Jaan-Juhan Oidermaa
28.09.2016 10:45
Rubriik: Novaator

Rühm ameerika teadlasi on valmistanud poolsünteetilisi veresooni, mis kasvavad ja arenevad koos ülejäänud kehaga. Lammastega tehtud katsed viitavad võimalusele, et teatud kaasasündinud südamerikete raviks piisata võib tulevikus vaid ühest operatsioonist.

''Pole olemas kunstmaterjali, mis kasvaks koos lapsega. Paratamatult tähendab see, et mõned südamerikkega lapsed peavad minema oma elu jooksul pelgalt selle tõttu noa alla rohkem kui viis korda.'' nentis uurimust eest vedanud Minnesota ülikooli bioinsener Robert Tranquillo ERR Novaatorile.

Näiteks tuleb mõnikord asendada laste elu päästmiseks ja elukvaliteedi parandamiseks kopsuarterid, mis ühendavad südant kopsudega. Mida aeg edasi, seda rohkem verd seda ajaühikus läbima peab. Nii jäävad siirdatud veresooned ühel hetkel lihtsalt liiga kitsaks. Samuti oleks pärisveresoontega võrreldavate omadustega tehisveresoontest olukordades, kus inimese enda veresooned on lupjumise või vigastuse tõttu eluohtlikult kitsenenud või kannatada saanud ja veri tuleks takistusest alternatiivseid kanaleid pidi mööda juhtida.

Viimasel paaril aastal on kasvatatud katseklaasis küll pärisrakkudest koosnevaid veresooni, kuid neil on omad puudused. Et immuunsüsteem siirdatud veresooni ära ei tõukaks, peavad need sellisel juhul koosnema inimeste enda rakkudest. See kasvatab aga paratamatult siirikute hinda. ''Kliinilistes rakendustes pole seetõttu laboris kasvatud koed kuigi populaarsed, vähemalt kui rääkida veresoontest,'' lisas Tranquillo.

Tranquillo kirjeldab nüüd kolleegidega ajakirjas Nature Communications ilmunud töös nüüd uut tüüpi siirikuid, millel on potentsiaali muuta poolsünteetiliste veresoonte kasutamise tavapäraseks protseduuriks. ''Võid hoida neid madalal temperatuuril soolalahuses mitmeid kuid ja need töötavad ikka sama hästi. Näitkatsetes kasutasime viie kuu vanuseid siirikuid. Kuid meil on andmeid, mis viitavad, et neid võib hoiustada veelgi kauem,'' märkis bioinsener. Kuid veelgi tähtsamana võib neid siirdada ükskõik kellele.

Veresoonte kasvatamiseks kasutas professor kolleegidega spetsiaalset bioreaktorit ja lambarakkudega kaetud torukesi. Neist rütmiliselt toitainetega küllastatud vedelikku läbi pumbates kattus rakkude pind omakorda valgukihiga. Sõrestiku mehaanilised omadused olid seejuures võrreldavad päris veresoonte seintega. Viimaks pesti valgutorud rakkudest puhtaks ja asendati nendega osa viie nädala vanuste lambatallede kopsuarteritest.

Aasta hiljem oli siiriku läbimõõt kasvanud poole võrra ja seda läbis ´kui kaks korda rohkem verd. Soonte kollageeni sisaldus oli pea viiekordistunud, mis viitas, et sooned polnud vaid väljaveninud, vaid ka reaalselt kasvanud. Samuti panid töörühm tähele, et need olid täienenud lammaste endi keharakkudega. ''Me ei tea, kust või kuidas need sinna jõuavad, aga tõenäoliselt reageerivad rakud lammaste keha rakumaatriksi bioaktiivsetele mõjuritele ja/või teistele mehaanilistele ja keemilistele signaalidele,'' mõtiskles Tranquillo.

Tüsistusi või soovimatuid kõrvalmõjusid, näiteks siirikute kiirenenud lupjumist või veresoonte kitsenemist töörühm ei täheldanud, mis annab professorile lisalootust, et õige pea saavad rohelise tule ka inimkatsed. ''Kuigi uurimus põhineb vaid kolmel lambal, on tulemused meie arvates selleks piisavalt head. Lisaks oleme teinud täiendavad katseid inimeste rakkudega, mis võiksid olla toidu- ja ravimiohutusameti ning lastekirurgide jaoks piisavalt veenvad,'' lisas Tranquillo. Tõenäoliselt tuleb enne seda teha aga ka täiendavaid loomkatseid.

Piisava rahastuse korral võiksid olla inimkatsed seega Tranquillo sõnul 2—3 aasta kaugusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    Eile

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Südamelöögid tõukavad rassismile
    20.01

    Südame poolt ajju saadetavad signaalid võivad võimendada inimeste negatiivset eelhäälestatust teiste rahvusrühmade suhtes. Kainet mõistust varjutav efekt on piisavalt tugev, et suurendada inimeste poolt tehtavate vigade hulka.

  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    20.01

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Enamikku primaate ähvardab väljasuremisoht
    20.01

    Inimese suurim suguselts loomariigis on suures hädaohus. Suure rahvusvahelise ülevaateuuringu andmetel ähvardab väljasuremine tervelt 60 protsenti kõigist esikloomaliste ehk primaatide seltsi kuuluvatest liikidest, kolmel neljandikul primaadiliikidest väheneb aga arvukus.

  • foto
    100 sekundi video: mis on kogumeediasündmus?
    20.01

    Erinevate meediumite ja meediakanalite rohkus on mõju avaldanud ka kultuuritekstide ülesehitusele. Kui traditsiooniliselt oli sündmuseks ühe teose ilmumine või sündmuse toimumine ning teisi meediume kasutati eelnevalt informatsiooni levitamiseks ja reklaamimiseks ning seejärel arvustuse ja järelkaja avaldamiseks, siis täna planeeritakse juba teosed ja sündmused endid erinevaid meediume ja kanaleid kaasavate kogumeediasündmustena.

  • foto
    Uudne andmetalletustehnika pakub lahendust andmekeskuste energianäljale
    19.01

    Infoühikute – 1 ja 0 – töötlemisele kulutatakse umbes kaks protsenti maailmas toodetavast elektrist. Sellest märgatav osa kulub andmete kirjutamisel vabanevast soojusest vabanemiseks. Näitaja kahekordistub seejuures iga viie aastaga. Hollandi ja poola teadlased esitlevad nüüd süsteemi, mille abil eraldub bittide kirjutamisel soojust praegusest miljoneid kordi vähem.

  • foto
    Namiibia nõiaringide saladus hakkab lahenema
    19.01

    Namiibia kõrbe täpistavad korrapäraste ''nõiaringide'' päritolu on pannud inimesi kukalt kratsima juba sajandeid. Kuigi nüüdseks on selge, et nende taga pole taevased jumalad või maa-alused draakonid, kogub nende olemuse üle peetav teaduslik debatt alles hoogu. Uus uurimus vihjab, et oma tõetera võib olla sees mõlema peamise leeri poolt pakutaval selgitusel.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Kristjan Port: mida teha tuldpurskava taskulohega?
    19.01

    Mida teha tuldpurskava lohega, kui see on nii armas? Samsung Note 7 oli taoline tuleohtlik partner. Paljud pidasid seda senistest parimaks kõneseadmeks. Entusiasmi jagus hetkeni, kuni telefonid süttisid põlema.

  • foto
    Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja
    19.01

    Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Mehed vs naised - kas me ajud töötavad tõesti erinevalt?
    18.01

    Kas tõesti vastab tõele, et meeste ja naiste ajud töötavad pisut erinevalt? "Heureka" eelviimane saade vastab küsimusele testide ja analüüsidega.

  • foto
    Keeruka elu juured võivad peituda asgardite seas
    18.01

    Rootsi mikrobioloogide juhitud teadlasrühm on leidnud terve rea päristuumsetele sarnanevaid ürge. Skandinaavia jumalate järgi nimetatud arhedes võib peituda võti, kuidas arenesid suhteliselt lihtsa ehitusega mikroobidest taimed, loomad ja lõpuks ka inimesed.

  • foto
    Aeglane ja kiire rääkija annavad ühepalju informatsiooni
    18.01

    Rääkimise eesmärk on kommunikatsioon, mitte kiire rääkimine. Uus uuring näitab, et vahet pole kui kiiresti me räägime, edastatava informatsiooni kogus on ikkagi ligikaudu sama, kuna tempokama jutu iga lausung sisaldab vähem teavet.

  • foto
    Kristjan Port: IT-hiiud laiendavad Suurbritannias vaatamata Brexitile oma valdusi
    18.01

    Suvel, palaval Brexiti-eelsel perioodil kõlas ühe Euroopa Liidust lahkumise hoiatusena, et eraldumise tagajärjel on kannatajaks tehnoloogiaettevõtted. Liidu liikmena jätkamist pooldas 277 Briti tehnoloogiaettevõtte juhi seas küsitluse tulemuste kohaselt 70 protsenti. Väljumist pooldas 15 protsenti. Ülejäänud olid kahevahel.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Tiigrid saaks Kesk-Aasiasse tagasi tuua
    18.01

    Ka Kesk-Aasias elas kunagi tiigreid. Nüüd väidab rühm teadlasi olevat täiesti mõeldava, et kunagi võiks seal jälle tiigreid elada.

  • foto
    R2 tehnikaminutid: kuidas põrandaküttega kokku hoida?
    17.01

    Madis Uuemaa iduettevõtest Smart Load Solutions räägib, kuidas põrandaküttega raha kokku hoida. Saatejuht on Eeva Esse.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    17.01

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Talv võib olla rasvatihase geneetilise materjali segisti
    17.01

    Väljanägemiselt on kõik Euroopas elutsevad rasvatihased väga sarnased, kuid kas sarnane on ka isendite geneetiline taust?

  • foto
    Vandumine võib näidata kõneleja ausust, raisk*
    17.01

    Ropendamist on valdavalt seostatud viha ja tahumatusega, kuid tuleb välja, et vandumisel võib olla ka positiivne omadus. Psühholoogid leidsid, et inimesed, kes sageli kiruvad, on valdavalt otsekohesemad. Rahvusvaheline teadlaste rühm jõudis järeldusele, et vandesõnu kasutavad inimesed on vähema tõenäosusega seotud valetamise ja pettusega.

  • foto
    Veenuse atmosfääris märgati tuhandete kilomeetrite laiust hiidlainet
    17.01

    Jaapani teadlased tabasid Veenuse ülaatmosfäärist enam kui 10 000 kilomeetri laiuse paigalseisva rõhulaine. Vähemalt nelja päeva vältel planeedi atmosfääris möirgavaid tuuli trotsida suutnud struktuuri võib pidada teadaolevalt suurimaks omataoliseks terves Päikesesüsteemis.

  • foto
    Suri astronaut Gene Cernan, viimasena Kuu pinnal käinud inimene
    17.01

    Esmaspäeval suri Texase osariigis 82-aastasena endine USA astronaut Gene Cernan, kes oli viimasena Kuu pinnal käinud inimeseks.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Telefoniaku saab kaasa väikese tulekustuti
    17.01

    Nutitelefon on vahva vidin, aga nutuseks võib olukord minna siis, kui telefoni aku ühtäkki leekidesse lahvatab. Seda on juhtunud. Möödunud aastal oli telefonitootja Samsung sunnitud just isesüttivate liitium-ioonakude pärast turult tagasi kutsuma kõik Note 7 telefonid.

  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    17.01

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kas inimõiguste ajastu on lõppemas?
    17.01

    Uuel aastatuhandel on räägitakse üha enam ja enam inimõigustest kui ainsast võimalikust universaalsest väärtussüsteemist. Seejuures tõusevad esile aga kaks peaaegu vastandlikku narratiivi, leiab TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi inimõiguste dotsent Mart Susi.

täna etv-s

foto
Kriminaalsari Sherlock 4, 3/3: Viimane probleem (Inglise 2016)
Täna 22:00

Seekordse hooaja viimases osas saab Baker Streeti duo pikalt varjatud saladustele jälile. Keegi on Sherlocki ja Johniga väga kaua mänginud. Kas mäng on nüüd läbi?

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Jäise saare pikk ajalugu

Enamik Gröönimaast on kaetud jääkilbiga ja elamiskõlbulik on ainult rannnikuosa.
Ometi on Grööniaa inimajalugu üllatavalt pikk, suisa aastatuhandete pikkune.
Esimese inimasustuse jäljed ulatuvad 5000 aasta taha. Saart on aegade jooksul asustanud mitmed arktilised rahvad, alates 10. sajandist viikingid.

Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 22. jaanuaril kell 14.05. Foto: Inuitide muistne hauapaik Tartunaquis (Hendrik Relve)

Rakett 69 uued saated!

Kristjan Pordi päevakommentaar

Raadios & Teles

Noorte teaduste akadeemia Erilehele

Noorteadlased

Metsik teadus

Teadlaste Öö Festival

Teadus tagasi- ja edasivaates

Eesti Naisteadlased

Visioon 2032

Õpilaste Teadusfestival

TeaMe programm

foto
TeaMe ülevaade

TeaMe on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Programmi nimi on tuletatud sõnadest Teadus, Meedia ja Meie. Programmi sihtgrupiks on kogu Eesti elanikkond, eriti pööratakse tähelepanu 14-26-aastastele noortele.