Tarmo Kulmari loeng: "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang"

Tarmo Kulmar (Foto: ajakiri.ut.ee)
17.02.2017 9:59
Rubriik: Ajalugu

Tartu ülikool võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar pidas rikkuse loengusarja viimase loengu "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang".

Tarmo Kulmar rääkis eurooplaste vallutusretkedest 16. sajandil, mis viisid Peruu inkade riigi langemiseni. Loeng vaatles põhjuseid, mis ajendasid eurooplasi 15. ja 16. sajandil otsima teed kullarikastele maadele. Tutvustati ülevaatlikult muistse Peruu ühiskonda, kultuuri ja usundit.

Pikemalt peatus Tarmo Kulmar Peruu inkade riigi vallutamisel 1532.–1570. aastatel. Hispaanlased tõid veriste sündmuste ettekäändeks võimsa impeeriumi põlisrahva ristiusustamise, tegelik eesmärk oli peruulased alistada ja nendelt kulda röövida. Säilinud kroonikatekstid jutustavad, mida viimaselt keisrilt Atahuallpalt nõuti tema elu ja vabaduse eest ning milliseks kujunes lõpuks nii tema kui ka tema vabadustarmastava rahva saatus. Analüüsiti ka otseseid ja kaudseid põhjuseid, mis tingisid Kolumbuse-eelse Ameerika võimsate ja rikaste riikide langemise.

Toonaste sündmuste tundmaõppimine näitab ilmekalt, mis juhtub majanduslikult ja tehnoloogiliselt erineval arenguastmel ning religioossetelt hoiakutelt väga erinevate kultuuride kokkupõrkel. See teema on praegu hoiatavalt aktuaalne Euroopas!

Vaata loengu salvestust:

Toimetas
Kristjan Jung, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Uhtna leid tõestab pronksehete valmistamist Eestis Rooma müntidest
    19.02

    Materjaliteadlaste analüüsidest selgub, et 2015. aasta kevadel Uhtnast leitud Rooma müntide koostis on väga sarnane siin valmistatud pronksehete koostisele ehk kinnitust leidis oletus, et Rooma pronksmünte kasutati Eesti aladel ehete valmistamise toorainena.

  • foto
    Tarmo Kulmari loeng: "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang"
    17.02

    Tartu ülikool võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar pidas rikkuse loengusarja viimase loengu "Inkade kuld ja muistse Peruu loojang".

  • foto
    100 sekundi video: inkade kuld ja muistse Peruu loojang
    10.02

    Tartu ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar räägib eurooplaste vallutusretkedest 16. sajandil, mis viidsid Peruu inkade riigi langemiseni.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Põllundus saabus Läänemeremaadele rahulikult
    06.02

    Kui Euroopas tuhandeid aastaid tagasi küttimiselt-koriluselt põllupidamisele-karjakasvatusele üle mindi, siis meie kandis toimus see üsna teistmoodi kui suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast.

  • foto
    Tähniliste hobuste arvukus langes keskajal oluliselt
    02.02

    Euroopas ja Ees-Aasias kiviajast keskajani elanud hobuste karvkatte muutusi uurinud teadlased leidsid, et kui hobuste kodustamine viis nende värvigamma mitmekesistumiseni, siis keskajal langes tähniliste hobuste arvukus märgatavalt ja eelistati pigem ühtlase tooniga hobuseid. Analüüsid võeti ka viielt Eestist leitud hobuseluult.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    2016

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Terrakotasõdalaste loomisel võis olla mängus kreeklaste käsi
    2016

    Hiina kuulsate terrakotasõdalate loomiseks võisid inspiratsiooni ja näpunäiteid pakkuda Vana-Kreeka skulptorid, viitab rahvusvahelise töörühma juurdlus. Tulemused vihjavad, et Vana-Hiina ja Euroopa vahel oli otsekontakt juba ammu enne Siiditee kokkuleppelist valmimist.

  • foto
    Teadusvideo: Arheometallurg uurib rauaaja metallikunsti saladusi
    2016

    Kus ja kuidas Eesti aladel rauaajal ehteid valmistati? Sellele küsimusele oskab kõige paremini vastata arheometallurg Ragnar Saage. Ta on Eestis esimene, kes paneb muidu vagurad ja vaiksed tiigli killud kõnelema.

  • foto
    Graafikud: kalduvus surmavale vägivallale on inimestel veres  
    2016

    Nüüdisinimesed tapsid eelajaloolisel oma suguvendi enam kui kuus korda sagedamini kui imetajad keskmiselt, viitab tuhandeid liike hõlmanud suuruuring. Võrreldes teiste primaatidega pole näitaja aga sugugi harukordne, leiab uurimuse juhtivautor ja Granada ülikooli evolutsioonibioloog Jose Maria Gomez.

  • foto
    Inimene on vägivaldsuse pärinud oma eellastelt
    2016

    Miks on inimesed üksteise suhtes nii vägivaldsed? Miks tapavad inimesed oma liigikaaslasi? Teadlased ja filosoofid on selle üle sadu aastaid pead murdnud. Näiteks Thomas Hobbes arvas, et vägivaldsus on inimese loomulik seisund, Jean-Jacques Rousseau aga, et vägivaldseks võib inimese vormida teda ümbritsev keskkond.

  • foto
    Inimkond pärineb kahest erinevast Aafrika väljarändest  
    2016

    Eesti teadlaste juhtimisel avaldati täna maailma ühes prestiižikamas teadusajakirjas Nature uuring, mis näitab, et tänapäeva inimkond on pärit kahest erinevast Aafrika-väljarändest. Uurimisrühma sõnul on meil nüüd täiesti uus kvalitatiivne arusaam sellest, milline on inimeste evolutsiooniline ajalugu.

  • foto
    Laev kannab merekultuuri
    2016

    Meremuuseumi ekspositsioonisaali sisenedes torkab selle ukse kõrval silma merevärvi puitkilp sellele kinnitatud rooliratta ja tekstiga "Mered lahutavad mandreid, kuid ühendavad rahvaid". Sel lakoonilisel tekstil on sügav tähendus, sest meretaguste rahvaste ühendamine toimus ja toimub tänapäevalgi meretranspordi kaudu, laevade abil. Laev oli ja on kultuurikandja

  • foto
    Kuidas Iraani šahh Eestis kuldmünte jagas  
    2016

    Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi külaskäik Nõukogude Eestisse 1972. aasta oktoobris on meie lähiajaloos tähelepanu vääriv sündmus. Seda juba ainuüksi seetõttu, et väljastpoolt tollast idablokki sattus riigijuhte siia harva.

  • foto
    Doktoritöö: esimene maailmasõda suurendas eestlaste kirjaoskuse tähtsust
    2016

    Äsja Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis esimese maailmasõja kogemuse teemalist doktoritööd kaitsnud Liisi Esse avab sõjauurimise juures vähem tähelepanu saanud, kuid huvitava tahu. Ta rõhutab, et esimene maailmasõda mängis eestlaste kirjaoskuse edendamise juures tähtsat rolli.

  • foto
    Doktoritöö avab uue vaatenurga eesti meeste kogemusele esimeses ilmasõjas
    2016

    Esimene maailmasõda ehk “unustatud sõda”, nagu seda sageli kutsutakse, ei olnud eestlaste sõda. “Püssi alla” tuli minna Vene keisri eest ja vastu tahtmist. Vabadussõjani Eesti iseseisvuse kaitseks ja oma rahvuslike eesmärkide saavutamiseks kulus veel neli pikka aastat.

  • foto
    Iidne inimlane Lucy hukkus puu otsast alla kukkumise tõttu
    2016

    Ühe kõige tuntuma nüüdisinimese eellase Lucy säilmeid uurinud teadlased järeldavad, et australopiteekuste sekka arvatav inimlane suri umbes 3,2 miljonit aastat puu otsast alla kukkudes tekkinud vigastustesse.

  • foto
    Eestlaste põhjamaisuse ihalus lähtub "vana hea Rootsi aja" mälestusest
    2016

    Tänapäeva skandinaavlaste jaoks tähendab põhjamaisus väärtuspõhisust ja põhimõtteid. Samuti materiaalset heaolu, mis ehitati üles Teise maailmasõja järgsel perioodil. Seni kuni Eesti neid põhimõtteid ei jaga ning elab oma „vana hea Rootsi aja“ kujutuses põhjamaisusest, ei ole me teel saamaks Põhjamaaks, leiab Mart Kuldkepp, tänapäeva Skandinaavia ajaloo lektor Londoni ülikoolis (UCL).

  • foto
    Ameerika esmaasukad saabusid üle mere
    2016

    Ameerika esmaasukad ei tulnudki Uude-Maailma üle Beringi maismaasilla ja Alaska, nagu seni üldiselt arvatud, vaid tõenäoliselt üle mere, kui uskuda rahvusvahelist teadlasrühma eesotsas taanlase Eske Willersleviga Kopenhaageni ülikoolist ja nende uurimistulemusi, millest kirjutavad nad ajakirjas Nature.

  • foto
    Teadusajaloo üheks suurimaks pettuseks piisas ühest mehest
    2016

    Veidi enam kui sada aastat tagasi esitles briti amatöörajaloolane ja advokaat Charles Dawson koos paleontoloogi Arthur Smith Woodwardiga kummalisi fossiile, mis tunnistati hiljem ahvide ja inimeste vahelüli säilmeteks. Pettuseks osutunud Piltdowni mehe juhtumit kaasaegsete meetoditega uurinud teadlased järeldavad nüüd, et Dawson tegutses äärmiselt tõenäoliselt üksi.

  • foto
    Galerii: TÜ kunstimuuseumisse jõudis rektor Parrot' kadunuks peetud portree
    2016

    Tartu ülikooli kunstimuuseumis esitleti Gerhard von Kügelgeni maalitud rektor Georg Friedrich Parrot’ pikalt kadunuks peetud portreed, mis pärast pikki rännakuid on jõudnud Tartusse tagasi.

  • foto
    Magistritöö: 3D lahenduste levik Eesti muuseumites on aeglane
    2016

    Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et Eesti muuseumid on erinevate 3D lahenduste suhtes küll tagasihoidlikult optimistlikud, ent lähiajal selles suunas suurt arenguhüpet oodata ei maksa.

  • foto
    Esimeste põldurite juured hargnevad üle Viljaka Poolkuu
    2016

    Esimeste põldurite DNA-d analüüsinud teadlased leiavad, et Viljaka Poolkuu muldadel jäid paikseks ning hakkasid põldu ja/või kariloomi pidama samaaegselt ja sõltumatult mitu küttide ja korilaste rühma. Eurooplaste pärilikkusainesse jättis neist püsiva jälje aga vaid läänepoolne asurkond.

  • foto
    Interaktiivne ajajoon: 30 aastat, mil maailm ei lõppenudki
    2016

    Kui arvestada, et Eesti vanim inimene on 108-aastane, võib piltlikult öelda, et ta on üle elanud vähemalt 70 maailma lõppu. Apokalüpse on ennustatud teadaolevalt juba 70. aastast alates, enamasti on ajendiks religioossed uskumused ja looduses toimuvad muutused. Allolevale ajajoonele on ritta pandud mõnikümmend värvikamat ennustust ja ennustajat.